26 aasta eest Läänemerel põhja läinud parvlaev Estoniast valminud uue doksarja autorid väidavad olevat leidnud laevakerest suure augu.

Nelja meetri kõrgune auk oli seni osaliselt merepõhjas varjul, kirjutab Aftonbladet. Dokfilmitegijate väitel toetavad nende leiud teooriat, et laeva kiirele uppumisele aitas kaasa auk laeva keres, mitte üksnes vöörivisiiri rebenemine. Auguteooria on seni ametlikult tagasi lükatud.

Jüri Ratas ütles, et need on uued märkimisväärsed asjaolud, millest varasemalt ei ole räägitud ja neile tuleb anda selge vastus. "Seda tuleb loomulikult teha väärikalt ja läbipaistvalt," ütles Ratas.

"Uus tehniline uurimine Estonia uute asjaolude kohta tuleb läbi viia. Meie vaates hõlmab tehniline uurimine veealuseid vaatlusi, sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit," lausus Ratas.

Ratase sõnul hõlmaks tehniline uurimine endast merepõhja uurimist, vraki uurimist, samuti maapeal teatud 3D lahenduste läbi viimist.

Estonia lipuriigina hakkaks uurimisprotsessi vedama Eesti.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et uus tehniline uurimine ei tähenda, et 1997. aasta rahvusvahelise uurimise tulemused kaotaksid kehtivuse või oleksid vähetähtsad.

"Tehnilise uurimiste järelduste pealt langetame edasised otsused," sõnas Reinsalu.

Jüri Ratas märkis, et veealuseid toiminguid viiakse läbi austades hauarahu kokkulepet.

Urmas Reinsalu sõnul on võimalik hauarahu sellisel moel järgida, mis võimaldab uurimise käigus selgitada välja täieliku tõe ning viisil, mis annab üles kerkinud küsimustele vastused.

Ratase ja Reinsalu sõnul ei ole veel teada, mis uurimine Eesti riigile maksma läheks, aga nad kinnitasid, et see raha taha ei jää.

Küsimusele, kes hakkas Eesti poolt uurimist ja tehnilisi vaatlusi läbi viima, vastas Ratas, et riigikantselei töötab küsimused läbi vastavate ministeeriumitega ja toob oma ettepanekud valituskabinetti.

Ees seisab kolme riigi vaheline koordinatsiooni kokku leppimine.

Valminud doksarja Ratas ja Reinsalu veel näinud ei ole.