26 aasta eest Läänemerel põhja läinud parvlaev Estoniast valminud uue dokumentaalfilmi autorid väidavad, et on leidnud laevakerest suure augu.

Evelyn Sepp ütles "Ringvaates", et see ei ole üllatav ega ka uus fakt, sest juba mitu allikat ja videokaadrit on augu olemasolu kinnitanud. Sepa sõnul pole aga rahvusvaheline uurimiskomisjon ja Eesti esindajad mitte kunagi näinud adekvaatset tõenditebaasi laevahuku kohta.

"Tunnistused, mis on olnud nendel järelduste tegemisel, on olnud kas moonutatud ja valikulised ja väga paljude tunnistuste puhul ei ole ka mingit selget arusaamist, miks neid ei ole arvestatud, kuigi need tõestaks mingeid teistsuguseid versioone," rääkis ta.

"Ja mis puudutab ametlikke filmikatkeid, mis on rahvusvahelisel uurimiskomisjonil olnud aluseks, siis ka need on olnud manipuleeritud, kokku lõigatud ja nende filmimise käigust on ka riigikogu komisjon omal ajal saanud päris groteskse ülevaate. Ehk et tegelikult Eesti esindaja oli küll sellel laeval, kui neid ametliku uurimise käigus tehti, aga millegi pärast tema saadeti magama siis, kui tegelikult sukelduti nendesse tundlikesse osadesse. Ja me ei hakka muust rääkima. Seal on ajatemplitega näha, kuidas seda materjali on manipuleeritud," lisas Sepp.

Uus uurimine ei tohiks Sepa hinnangul olla pelgalt tehniline järelkontroll olemasolevate tõendite kinnitamiseks, vaid ikkagi sisuliselt uus uurimine.

"Ja tegelikult tuleb põhimõtteliselt vaadata peamist tõendit ehk laevakeret, teha ükskord siis korralik uuring laevakerel, sest see on sündmuspaik. Ja kuni me ei ole sellest täit ülevaadet saanud, ei ole meil mitte ühtegi asjaolu, millele toetudes kinnitada, et üks või teine asi vastab tõele või mitte," ütles ta.

Aastatel 2005-2009 valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ütles, et tema hinnangul ei saa Rootsi esindajaid Estonia hukuga seotud küsimustes enam usaldada. Sepp on temaga sama meelt.

"Mõelgem korraks 1994. aasta tehioludele. Napilt kuu enne seda oli Rootsi riik meie peamine partner ja patroon, tänu kellele Vene väed suuresti Eestist ära toimetati. Emotsionaalne sidusus, seda tuleb mõista ja ajastu kontekstis aduda.
Teisalt, Eesti pole Rootsi riigi jaoks olnud ja pole võib-olla ka täna täisväärtuslik ja võrdne partner, vaid vaene vennapoeg, kellele tuleb öelda, kuidas käituda ja n-ö vanema venna õigusega teha seda, mis pähe tuleb," kommenteeris ta.

"Midagi pole teha, aga Rootsi riik pole meiega käitunud algusest peale ei ausalt, avameelselt ega Eesti riigi huvides. Nüüd on küsimus, kas me laseme sellel olukorral jätkuda. Kas me laseme endale jätkuvalt valetada, sööta ette tõendeid, lasta varjata seda, et Rootsi riik on teinud uurimisi väljaspool ametlikku raportit, et sellega on veetud sõjatehnikat ja kindlasti mitte ainult nendel kahel päeval, mida on ju ka faktiliselt kinnitatud, vaid jumal teab kui palju jne. Need kõik on rahvusvahelise õiguse rämedad rikkumised," rääkis ta.

"Ringvaates" oli külas ka Sigrid Tammes, kelle abikaasa Estonia katastroofis hukkus. Tammes tõdes, et Estonia huku ümber on rohkem küsimusi kui vastuseid.

Tõe huvides on Tammese hinnangul hauarahu n-ö rikkumine õigustatud ohver. "Paljudele küsimustele on vaja endiselt vastuseid," märkis ta.

Tammese teada on ka teised laevahuku ohvrite lähedased uurimise poolt. "Nii palju kui mina neid inimesi tean, ei ole keegi vastustanud, et seda ei tohiks teha tõe väljaselgitamise hinnaga."

"Ma toetan avalikku, õiglast uut uurimist, kus minnakse süvitsi asjadesse ja kus oleks sõltumatu taust. Olemasolev lõppraport ei vasta kõigile küsimustele, see pole olnud piisav dokument erinevates kohtupidamistes. Ma ei näegi teist varianti, olukordagi, et ei tehtaks uut uurimist. Eriti täna esile kerkinud faktide valguses," rääkis Tammes.