Oli see teile väga suur üllatus, et on selgunud, et Estonia laevakeres ongi auk, mida osa inimesi on kahtlustanud juba pikemat aega?

Minu jaoks on see loomulikult üllatus ja ma usun, et neid inimesi pole küll väga palju olnud, kes on kahtlustanud, et selles laevas võib olla veel mõni auk.

See, et parvlaev Estonia võis kokku põrgata mõne allveelaevaga, on praegu mul küll esimene kord sellist versiooni kuulata. Aga kui auk laevas on fakt ja nüüd on see tuvastatud, siis mina olen küll seda meelt, et tuleb välja selgitada, kuidas see auk sinna laeva tekkis ja missugust rolli mängis see auk parvlaeva Estonia uppumises.

Igasugused vabandused hauarahu tagamisega ei ole minu meelest kohased, sest me teame, et kriminaaluurimises, kui keegi on maha maetud, siis võidakse teda isegi mitu korda täiendavateks uurimisteks ekshumeerida. Ja kui ilmnevad täiendavad väga olulised asjaolud, mis tingivad täiendava uurimise vajaduse, siis ka hauarahu rikutakse ja nii tuleks teha ka parvlaev Estonia puhul. Ehk tõde on kõige olulisem.

2006. aastal esitas oma aruande ka valitsuse kokkupandud komisjon, mis kontrollis üle lõpparuannet, mis oli valmis saanud juba 1998. aastal. Toona juhtis seda komisjoni tegevust Margus Kurm, kes on täna esitanud väga võimsaid teooriaid, mis võis seal juhtuda. Näiteks see, et ilmselt toimus kokkupõrge hoopis allveelaevaga. Kas toonases raportis ka midagi säärast mainiti või ka sellest räägiti, et Estonia uppus hoopis kokkupõrke tõttu allveelaevaga?

Ei, mingeid tõendeid parvlaev Estonia ja allveelaeva kokkupõrke kohta Kurm valitsusele küll ei esitanud ja isegi sellist versiooni, et parvlaev Estonia oleks võinud kokku põrgata allveelaevaga, kuulsin mina täna esimest korda.

2006. aastal on Margus Kurm küll öelnud, et ebaselgeks jääb asjaolu, kuidas pääses vesi autoteki all olevatele tekkidele. Mingid kahtlused siiski olid üleval, ei osatud väga täpselt seletada, mis siis ikkagi juhtus.

Jah, ega lõplikult ei ole neid küsimusi vastatud praeguseni kõikides üksikasjades. Siis spetsialistid omavahel vaidlesid ja leiti, et see esimene ja ainus parvlaev Estonia huku raport on tõenduspõhine ja pole mingisugust alust tema kahtluse alla seadmiseks. Nüüd tuleks välja selgitada, kuidas auk tekkis ja missugune oli selle augu roll parvlaev Estonia uppumises. See on täiesti uus asjaolu ja minu meelest väga kaalukas asjaolu selleks, et Estonia huku põhjusi veelkord uurida.

Nüüd on juba ka õhku visatud spekulatsioonid ja ka Margus Kurm on öelnud, et rootslasi ei tohi mingil juhul usaldada, et nemad on üritanud mängida üle meie peade, üritanud asju kinni mätsida. Mida te nendest avaldustest arvate?

Mina ei oska nendest avaldustest mitte midagi arvata. Kui meil on mingisugused tõendid, mis ei lase ühte või teist partnerit usaldada, siis tuleks need tõendid esitada, aga lihtsalt põhjendamatuid kahtlustusi õhku loopida ei ole minu meelest kohane.

Jah, ma olen lugenud seda, et Kurm väidab, et parvlaev Estonia põrkas kokku Rootsi allveelaevaga, aga ma ei usu, et Margus Kurmil on mingisugused tõendid üleüldse kokkupõrkest allveelaevaga ja teiseks, et see allveelaev oleks kindlasti olnud Rootsi allveelaev.

Aga auk on laevas, me ei tea, kuidas see sinna tekkis, võib-olla ongi kokkupõrge allveelaevaga. Me ei oska praegu öelda seda, kellele see allveelaev võis kuuluda, kui see oli allveelaev, millega kokku põrgati. Ilmselt spetsialistid oskavad juba praegu, vaadates seda augu kuju, esitada mingisuguseid muid versioone ja see allveelaeva versioon pole sugugi ainus versioon.

Aga ma arvan, et me ei peaks ja ka mina endise peaministrina ei peaks minema kaasa spekulatsioonidega, vaid tuleks uurida, kuidas auk laeva tekkis.