Esmaspäeval Rootsi ringhäälingus esilinastuva doksarja kaadrid näitavad väidetavalt nelja meetri kõrgust ja enam kui meetri laiust lõhet parvlaeva Estonia parempoolses pardas. Materjaliga tutvunud endine riigiprokurör, aastatel 2005–2009 valitsuse Estonia uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ütles intervjuus Pealtnägijale, et need kaadrid avavad katastroofi tõelise põhjuse.

"Estoniat ei uputanud mitte purunenud vöörivisiir, vaid kokkupõrge millegagi, mis oli piisavalt suur, et tekitada laevakeresse kuni neljameetrine rebend. Arvestades seda, et rebendi kese on allpool veepiiri, järelikult kõige tõenäolisem on see, et Estonia põrkas kokku allveelaevaga. /.../ Küsimus on selles, mida tegi allveelaev Estonia teekonnal," rääkis Kurm.

Dokumentaalsarja autorid pöördusid eksperthinnangu saamiseks ka Tallinna tehnikaülikooli teadlaste poole. Kristjan Tabri on laevade kokkupõrkeid uurinud üle 15 aasta. Septembri keskpaigas käis ta autorite kutsel Norras värskete materjalidega tutvumas.

"Selle ava täpne asukoht on natuke ebaselge. Kui videost jääb esimene mulje, et ta (auk – toim.) on Estline kirja lõpus, siis video vaatamisel tekkis, et E tähest eespool. See on selle teksti alumises ääres ja kusagil alumise E juures. /.../ See on enam-vähem see piirkond, kus see auk on. Samas kõik need punased täpid märgivad sellest piirkonnast pääsenud. Kui siin oleks auk, kust voolas sisse 6000 tonni vett, siis on raske arvata, et siit oleks keegi jõudnud pääseda," rääkis Tabri.

Tabri sõnul on tema esimene oletus, et auk tekkis, kui laev vajus vee põhja. "Laev kaalub 12 000 tonni. Selle augu tekkimiseks on vaja ligikaudu 500 tonni. Ilmselgelt, kui põhi on ebatasane, siis sellest piisab, et auk tekitada," märkis Tabri.

Jääb siiski küsimus, miks sai avalikkus teada rebendist laevakeres alles 26 aastat pärast laevahukku ja põhjalikke uuringuid? TTÜ vanemteadur näitas skeemilt, kuidas merepõhjas lebav Estonia vrakk on aja jooksul kaldenurka muutnud. Tänu laeva vajumisele paljastus auk keres, mida polnud 1990ndate sukeldumistel ilmselt lihtsalt näha, leidis teadur.

Kurm vaidles sellele kirglikult vastu. Tema sõnul pole laevakere piirkond, kust auk leiti, kunagi merepõhja puudutanud. "Väide, et see koht, kus vigastus on avastatud, ei olnud varem nähtaa /.../ absoluutselt oli! Seda sai filmida juba 1994 aastal," ütles Kurm.

Estonia hukku uurinud TTÜ emeriitprofessor Jaan Metsaveer leidis, et skandaal on tõmmatud üles tühjast kohast. Kuigi sarja autorite leid ei lükka Metsaveeri sõnul ümber ametlikku hukkumise põhjust, võiks auke laevakeres siiski uurida.

"Noh, neile on reklaami ka vaja… Kui me tahame tõesti teada, kust see auk tekkis, siis me peame seda uurima. Teame, et põhjast tekkis, aga kuidas ta tekkis, seda me täpselt ei tea praegu," ütles Metsaveer.