Soome Rootsi ja Eesti välisministrite esmaspäeval tehtud ühisavalduses seisab, et "uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud kokkuleppega, mille põhiline eesmärk on kaitsta reisiparvlaeva Estoniat kui katastroofiohvrite viimast puhkepaika mis tahes häiriva tegevuse eest. Lipuriigina juhib protsessi Eesti".

Esmaspäeva keskpäeval peeti Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures traditsiooniks saanud laevahuku aastapäeva meenutav teenistus.

"Aktuaalse kaameraga" vestelnud hukkunute omaksed leidsid, et tõe peaks iga hinna eest välja selgitama.

"Kui sa oled kaotanud tütre ja veel kaks pereliiget, kes olid samuti laste eest, siis võite ju arvata, et see ei kao hingest mitte kunagi. See sama valu tuleb alati meelde. Nende inimeste mälestus väärib seda, et minnakse sügavuti. See hauarahu rikkumise põhjendus ei ole põhjendatud, jättis mulje, et seal tahetakse midagi varjata," rääkis Tiia Tiido.

Ilmi Kukk kaotas Estonia katastroofis poja ja minia. Laevahuku ametliku versiooniga tema rahul ei ole. "Kui see Ratas ja need hakkavad seda uurima, siis ei tule sealt mingisugust tõde, sealt tuleb ainult vale jälle. Peavad olema rahvusvahelised, õiged ja ausad inimesed. Tehku kõik, keeraku see laev ka ümber ja olgu tõde teada," lausus Kukk.

Hukkunute mälestuseks tõi täna pärja ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson. "Aktuaalne kaamera" küsis, kuidas suhtub Rootsi valitsus uude paljastusse.

"Seisukoht on selge, et on endiselt usaldus nende järelduste suhtes, milleni jõudis uurimiskomisjon. Aga on ka avatus uutele tõenditele," vastas Eriksson.

Parvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi. Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Läänemerel, selles hukkus 852 inimest 17 riigist.