"Pealtnägija": Estonia vrakil tehtud avastus toob põhimõttelise muutuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Video: ERR

Esmaspäeval kogunesid Estonia laevahuku ohvrite omaksed mälestama, nagu igal aastal 28. septembril. Kuid sama päeva hommikul teatavaks saanud kaadrid, mis näitavad 26 aastat tagasi hukkunud laeva vrakis auku, sundisid Eesti valitsust teatama uuest uurimisest.

Ehkki uute kaadrite tegelikku kaalu on veel võimatu öelda, möönavad ka ametliku versiooni pooldajad, et seda leidu ei saa ignoreerida.

Paljulubava pealkirjaga filmi "Estonia – leid, mis muudab kõike" taga on noored ja pärjatud ajakirjanikud ja teletegijad, kelle eesotsas on ajakirjanik ja režissöör Henrik Evertsson. 33-aastane rootslane elab Oslos ja võitis kaks aastat tagasi Norra parima vabakutselise ajakirjaniku preemia. Ehkki tal laevahukuga isiklikku seost pole, korjas Evertsson enda sõnul materjali viimased 15 aastat ehk sisuliselt poisist peale.

"Kui me projektiga alustasime, tundsime, et olid mõned asjad, mis ei klappinud. Näiteks ametlik aruanne. Kui me alustasime mõnede pääsenute süvaintervjuudega, tuli esile täiesti teine sündmuste ahel," kirjeldas Evertsson "Pealtnägijale".

Ametlik versioon ütleb, et äsja taasiseseisvunud riigi nime kandnud laevale said saatuslikuks lihtsalt öeldes vöörivisiiri konstruktsiooni viga ja halb ilm. Teinud ära tohutu taustatöö, järeldasid dokumentalistid, et vastuolusid ametliku versiooniga on mitmeid, millele selgitusi ilma vee alla minemata ei saa.

"Meie sarjas me ei spekuleeri ja me ei taha esile tuua vandenõuteooriaid. Kuidas seda siis teha, kui sa tahad uurida selliseid spekulatsioone august keres ning sa ei taha anda hoogu vandenõuteooriatele? Sa vaatad ise järele," ütles Evertsson.

Rootsi omaksed on alates 2016. aastast taotlenud Eestilt kui Estonia lipuriigilt uut uurimist, sh vee all, ent tulutult. Asi jõudis isegi halduskohtusse, kes kohustas Eesti riiki omastele vastama, ent järgnes ikka vaikus. Sellest asjaolust sai filmitegijate jaoks täiendav põhjus sukelduda.

21. septembril 2019 olidki filmimehed laevahuku sündmuspaigal. Teatavasti oli seni takistuseks, et pärast õnnetust kuulutati vrakk hauapaigaks, kuhu minek on lepinguga liitunud riikide kodanikele karistatav. Seega oli võtterühma alus Saksa lipu all ja ainsad lepinguga liitunud riigi kodanikud pardal olid režissöör Evertsson ja veel üks rootslane. Üllatuseks avastasid nad otse vraki kohale pargituna Soome piirivalvelaeva, mis tundis huvi võttemeeskonna kavatsuste vastu. Pärast väikest dialoogi ja selgitustööd, et meeskond plaanib dokumentaalfilmi Estonia hukust, vabastas piirivalve koha ja algas sukeldumine, milleks kasutati kaugjuhitavat robotit. Plaani vrakki siseneda ei olnud, soov oli vaadelda seda üksnes väliselt.

Kulusid vaid loetud minutid, kui umbes 85 meetri sügavusel laeva paremas küljes oligi üllatav leid - nelja meetri pikkune ning 1,2 meetri laiune ava.

Filmitegijad ei lasknud "Pealtnägija" intervjuudes end spekulatsioonidesse meelitada, rõhutades, et nemad tõid augu päevavalgele, aga kindel selgitus peaks tulema neist pädevamatelt.

"See oleks olnud ajakirjanduslik leid, kui me oleks avastanud, et keres pole ühtegi auku. Meie jaoks oli see võit-võit olukord igal juhul: kui me suudame tõestada, et Estonia vraki kere on terve, oleks see ajakirjanduslik leid ja võinuks tappa paljud vandenõuteooriad. Kuid nüüd me leidsime selle tohutu augu. Muidugi me peame sellest teada andma objektiivsel moel," kommenteeris Evertsson.

Tollane peaminister Mart Laar möönis, et jutud kokkupõrkest levisid kohe alguses, ent ei leidnud mingit kinnitust: "Esimese päeva jooksul oli võimalus selleks, et Estonia millegagi kokku põrkas, täiesti olemas, kuna – mis seal salata – ida poolt on meil olnud väga palju igasugu selliseid intsidente igasuguste allveeobjektidega ja see viis mõtted kohe sellele, mis see võinuks võinuks olla, aga mingeid tõendeid või vihjeidki me siis selle kohta ei saanud."

Ent Laar möönab, et nüüd peab edasi uurima: "Kui poleks need filmimehed läinud ja seda auku avastanud, ega need teooriad või ka see mure või see valu – ega see pole kuskile kadunud –, see oleks ainult edasi elanud ja vaata et vähemalt sama tugevalt või tugevaminigi. Kuna iga asi, mis on teadmata, on nagu tegelikult halb ja iga asi, mis on teada, on jälle hea. Ja seda kindlasti tuleb uurida."

Ehkki Rootsi valitsus keeldub uusi avastusi konkreetselt kommenteerimast, võttis sõna kunagine kaitseminister, kelle sõnul tähendaks sellise kokkupõrke varjamine ebamaiste mastaapidega mätsimist.

Ka Eesti teadlased leiavad, et on palju-palju lihtsam seletus. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur, laevaehitusinsener Kristjan Tabri oli väheste hulgas, kes sai filmitud materjale Eesti eksperdina mõned nädalad varem vaadata. Tema meelest uppus Estonia, nagu ametlik versioon ütleb, aga tabas põhjas suurt kivi.

"Tegemist on 12 000-tonnise laevaga, mis ilmselgelt ei ole projekteeritud sellisena, et ta kunagi peaks külili kusagile pinnasele toetama. Kui seal pinnase all on väga väike - juba väga väike ebatasasus -, siis sellest kindlasti piisab selle laeva plaadistuse purustamiseks, sest plaadistuse paksus seal piirkonnas võib olla kümme millimeetrit, täpseid jooniseid ei ole näinud. Arvestades, et selle ava tekitamiseks on vaja jõudu kusagil 500 tonni ja kui me paneme sinna kõrvale 12 000 tonni laeva kaalu, mis teatud kiirusega langeb ehk meil tekib veel dünaamiline efekt, siis loomulikult, kui seal on mingid ebatasasused vee põhjas, siis sellest kindlasti piisaks, et selline ava sinna tekitada," kommenteeris Tabri.

Aastatel 2005-2009 valitsuse moodustatud laevahuku komisjoni juhtinud toonane juhtivprokurör Margus Kurm Tabriga ei nõustu.

"See on kas asjatundmatus, soovmõtlemine või siis koguni katse avalikkust eksitada. See laev ei ole kunagi olnud külili. See laev seisab põhimõtteliselt pea peal, ühe nurgaga mudas, aga enamik osa laevast on nii-öelda põhjast ülevalpool," kirjeldas Kurm.

Vastaste sõnul uuriti laeva ümbrust seoses katmise plaaniga ja vrakk lebab paksul savikihil. Poolte versioonid lähevad lahku ka selles osas, kus leitud auk ikkagi paikneb. Kui Tabri väidab, et ülalpool veepiiri, siis filmi autorid paigutavad selle veepiirile.

Isegi kui auk tekkis pärast uppumist, tekitab küsimusi, kuidas nii suurt avaust ametliku uurimise käigus ei fikseeritud. Tabri ja tema kolleegide sõnul vajus laev algul küljega pehmesse pinnasesse, kuid aja jooksul keeras end nii palju püstisesse asendisse, et paljastas mulgu.

"See, millises asendis Estonia hukujärgselt on, on ju dokumenteeritud, on dokumenteeritud 94. aastal toimunud sukeldumiste käigus. Ja sealt on selgelt näha, et kogu põhja osa, sealhulgas autotekk on põhjast eemal ja sellest tulenevalt ka siin juba kõlanud väide, et see koht, kus nüüd praegu see vigastus on avastatud, ei olnud varem nähtav – absoluutselt oli!" pareeris Kurm. "Mis omakorda viib järelduseni, et 1994. aastal, kui need ametlike uurimiste sukeldumised toimusid, mingil põhjusel ei fikseeritud seda auku, siis mis me täna näeme? Kaks võimalust, kas seda ei filmitud või filmiti, aga ei ole avalikustatud."

"See kõlab ju sama uskumatult, et okei, ametlik versioon peab paika ja siis see laev, õnnetu, oskab kukkuda kivi otsa täpselt sinna kohta, kus vandenõuteooriate kohaselt peaks auk olema? Nojah, ma ei tea kas vandenõuteooriad on väitnud, et see täpselt seal on, aga loomulikult see tundub selline ideaalne olukord vandenõuteooriatele, aga veelkord – kui selline laev on merepõhjas sellises asendis, kus see laev iialgi ei ole, ei peaks olema ja ta iialgi ei ole projekteeritud sellises asendis olema, seal tasuks ilmselt põhjalikult veel selle kaameraga ringi sõita ja vaadata, kas neid avasid on seal veel ja mina julgen arvata, et sealt leiaks neid auke veel. Ja need on lihtsalt tekkinud sellega, et suhteliselt õhuke metall kannab seda 12 000 tonni väga ebaühtsel merepõhjal," põhjendas Tabri.

Kurmi hinnangul aga selgitaks auk kõik suured küsimused, mis õhku on jäänud.

"Parim tõestus selle kohta, et see auk ei saanud tekkida sinna hiljem, ongi kõik see, mida me selle laevaõnnetuse kohta teame. Esiteks, see selgitab selle, kuidas pääses vesi autoteki alla. Teiseks, ta selgitab selle, miks ei läinud Estonia minutitega ümber, vaid seisis pool tundi vee pinnal. Tuletan lühidalt meelde, kui autotekile tuleb suur kogus vett või mis tahes muul põhjusel kaotab laev püstivuse. Siis ta läheb mõne minutiga ümber, keerab põhja üles ja kuna põhjas on õhk ja see ei pääse sealt välja, siis see laev jääb tundideks ja vahest isegi päevadeks ulpima," kirjeldas Kurm. "Ma täna julgen seda öelda, et on toimunud mätsimine."

Katastroofi järel parandati laevade ehitust ja ohutust ning muu hulgas hakati koolitama ka Eesti laevaehitusinsenere, kellest esimeste seas oli Kristjan Tabri. Ehkki ta usub ametlikku versiooni, on temagi nõus, et uus uurimine on nüüd möödapääsmatu. Et Eesti on lipuriik, siis vähemalt formaalselt peab seda juhtima Tallinn ja esmaspäeval teataski peaminister uuest tehnilisest uurimisest koos Rootsi ja Soomega.

Film ei anna lõplikke vastuseid ja võimalik, et augul on isegi mingi süütu selgitus. Küll aga vastab tõele väide, et see leid muutis mängu. Kui varem tuli tõestada, et auk on olemas ja põhjustas uppumise, siis nüüd peab tõestama vastupidist - et leitud auk ei põhjustanud uppumist. Sanktsioneerimata sukeldumise teinud režissöör Henrik Evertsson on aga Rootsis kohtu all ja teoorias võib ähvardada kuni kaks aastat vanglat.

Jüri Ratas: uue uurimise otsustamiseks puudus seni põhjus

Peaminister Jüri Ratas ütles "Pealtnägijale", et dokumentaalsarjast paljastusid uued asjaolud, mida ükski varasem raport pole käsitlenud.

"Minu meelest on see piisav põhjus, et tehniline uurimine algatada ja see läbi viia, mis loomulikult tähendab ka veealust, merepõhja ja vraki uurimist," ütles Ratas.

Ta põhjendas asjaolu, miks Eesti seni pole haaranud initsiatiivi spekuleeritud augu kindlakstegemisel laevakeres, hauarahu kokkuleppe ja tõendite puudumisega.

"Eesti on ühinenud 1995. aastal hauarahu kokkuleppega. 1997 on sündinud lõppraport ja ei ole olnud varem selliseid tõendeid nii konkreetselt välja toodud. Nüüd on see meil pildis ja filmis olemas," ütles Ratas. "Miks me alustame täna uut tehnilist uurimist, sest on tulnud välja Discovery dokumentaalsari, mis näitab märkimisväärset lõhet või auku parvlaeva Estonia paremas pardas. Minu teada seda pole eelnevalt üheski raportis käsitletud ja see on see põhjus. Kui me teaks täna sajaprotsendilist tõde, miks on tekkinud selline uus informatsioon, miks see lõhe on tekkinud, siis uurimist ei peaks alustama, siis on ju vastused olemas. Meil ei ole täna neid vastuseid."

"Pealtnägija" täispikk intervjuu peaminister Jüri Ratasega:

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: