Oktoobris saab esitada avaldusi pensioni teise samba makse peatamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Oktoobri jooksul saavad inimesed esitada avaldusi oma pensioni teise samba makse ajutiseks peatamiseks detsembrist järgmise aasta septembrini. Pensionikeskuse andmetel on reede õhtu seisuga seda võimalust kasutanud 760 inimest.

Koroonakriisi tõttu peatas valitsus juulis sotsiaalmaksult makstava neljaprotsendilise makse pensioni teise sambasse. Nüüd on võimalus ka pensionikogujatel ajutiselt peatada omapoolne kaheprotsendiline makse. Selleks peab teise sambaga liitunu esitama oktoobrikuus avalduse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maksed peatatakse detsembrist üheksaks kuuks.

"Pensioni kogumise mõttes kindlasti on mõistlik makseid järjepidevalt teha, aga teisalt, eks sõltub hästi palju konkreetse inimese situatsioonist, kus ta oma eluga hetkel on ja võib-olla mõnel juhul see kaks protsenti palgalisa tõepoolest abi pakub," ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

Swedpanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles, et kui inimesel on palgalisa vaja, võidaks ta näiteks 1000-eurose palga puhul 20 eurot. Kuid tegelik kasu on veelgi väiksem.

"Kaks protsenti, mis jääb teise pensionisambasse panemata, see ei laeku mitte inimese kontole, vaid sealt võetakse enne tulumaks maha," selgitas Tamla.

Eelmine kriis, mil oli samuti võimalik kogumist peatada, näitas, et sellisel juhul vähenes inimese pensionivara.

"Keskmist palka teeninud inimene, kes kümme aastat tagasi otsustas oma makseid jätkata, on tänaseks olukorras, et kui ta läheks pensionile, saab ta teisest sambast aastas 100 eurot kõrgemat pensioni," rääkis Tamla.

Kogumisega jätkajad ei pea midagi tegema, sest ka edasipidi läheb palgast kaks protsenti tema pensionifondi. Valitsus on lubanud aastatel 2023-2024 kompenseerida tema vahepeal peatunud nelja protsendi maksed ehk 14 kuu eest. Tagasi teise sambasse makstakse kahekordses mahus sama palju, kui inimene oma fondi panustab.

Need, kes ise ajutiselt peatavad pensionikogumise, saavad kompensatsiooni ainult juulist novembrini ehk viie kuu eest.

"Täisperioodi eest tuleb kompenseerimine nendele inimestele, kes oma maksetega praegu jätkavad," ütles Fedotov.

Riigipoolse peatamisega lisandub tänavu riigieelarvesse 142 miljonit eurot. Tamla sõnul oleks riigeelarvet laenurahaga odavam täita. Aastal 2023 tuleb ju riigil lisaks taastatud maksele tasuda ka kompensatsiooni ehk halvemal juhul ulatub riigi makse kaheksa protsendini.

"See on riigi enda rahanduspoliitiliselt mitte väga mõistlik samm. Kui paari aasta pärast riik on olukorras, kus ta hakkab neid sissemakseid kompenseerima, ma arvan, et see läheb riigile oluliselt kallimaks maksma, kui ta oleks näiteks seda raha täiendava laenuintressi pealt pidanud tasuma," rääkis Tamla.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: