Kiik: sügisel me pole ülereageerinud, kevadel oleks saanud midagi teisiti teha
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et sügisel ei ole valitsus koroonaviirusega seoses ülereageerinud, kuid tagantjärele tarkusena saab öelda, et kevadel oleks võinud midagi ka teisiti teha.
Kiik rääkis "Esimeses stuudios", et väga lihtne on koroonaviiruse tõttu kõik kinni panna, kuid see poleks jätkusuutlik.
"Väga lihtne on panna kõik kinni ja öelda, et ei tohi te kohtuda, igaüks koju, paneme politsei- ja piirivalveameti ja Kaitseliidu või mis tahes riigistruktuurid korda hoidma. Aga ma arvan, et see pole väga jätkusuutlik. See pole jätkusuutlik majanduse seisukohalt, inimeste tervise seisukohalt, vaimse tervise seisukohalt, kultuurivaldkonna mõttes. Meil tuleb piirangute ja sammudega käia viiruse levikuga koos ehk mitte ülereageerida ega alareageerida. Ja ma arvan, et valitsus on seda päris hästi seni suutnud," rääkis ta.
Saatejuhi küsimusele, kas valitsus on koroonapiirangutega ülereageerinud, vastas Kiik: "Sügisel kindlasti mitte."
Kevadel oli tema sõnul aga olukord teistsugune.
"Kevadel oli - tagantjärele tarkusena - palju selliseid kohti, mida oleks võinud võib-olla teisiti teha. Meil ei olnud toona infot. Meil ei olnud toona täit infot haiguse kohta, polnud täit infot näiteks selle kohta, kui palju või millal isikukaitsevahendeid jõuab haiglatesse, tervishoiusüsteemi. Ja toona tehti teatud otsuseid ära n-ö musta stsenaariumi kartuses. Täna me teame, et kõige mustemad stsenaariumid ei realiseerunud. Aga me ei tea seda, mis oleks juhtunud, kui me oleksime neid otsuseid teistmoodi teinud," selgitas ta.
"Tänase teadmise pinnalt me oleme targemad kui siis. Iga otsust tuleb vaadata oma ajas. Täna me ei pane koole kinni, täna me ei pane kaubanduskeskusi kinni, täna me jätkame plaanilise raviga tervishoiuasutustes," lisas ta.
Samas hoiatas minister, et näiteks kaubanduskeskuste suured kampaaniad, mis meelitavad kohale palju inimesi, võivad anda alguse uuteks viirusekolleteks ja see võib viia uute sulgemisteni.
"Mina kaubanduskeskusena ei teeks neid. Kui mis tahes kaubanduskeskusest saavad alguse suuremad kolded, siis automaatselt tekib kohe küsimus ja võib-olla ka avalikkuse nõudmine, et tuleb hakata nende tegevust piirama. Täna meil on saanud kaubandusettevõtted toimida tavapärases korras. Seega meie eesmärk on võimalikult vähe sulgemisi teha. Aga kui hakkab nendest kohtadest viirus levima, hakkab tekkima probleeme, siis loomulikult peab valitsus reageerima. Ma loodan, et meil õnnestub seda ennetada," rääkis ta.
Peaminister Jüri Ratas on öelnud, et järgmise aasta riigieelarve on koroonaviiruse seljatamise eelarve. Kiik märkis, et tõepoolest aitab eelarve viiruse levikut tõkestada.
"Me aitame kindlasti koroonaviiruse levikut tõkestada, arvestades seda, et tervishoid saab erakorraliselt üle 200 miljoni euro järgmise aasta eelarvest - see on haigekassa lisaraha, see on erinevad investeeringud haiglatesse, see on Covid-19 tõkestamisega seotud kulud, terviseameti tugevdamine, testimise kulud, teadusuuringud. Ma arvan, et see on päris hea eelarve," selgitas minister.
Ta lisas, et ka vaktsiini mõttes on tuleval aastal olukord viirusega parem kui praegu.
"Ma arvan, et 2021. aastal on päris hea tõenäosus, et nii Eesti kui ka maailm tervikuna saab Covid-19 haigusest selles vaates võitu, et jõuab piisavalt paljude inimesteni toimiv vaktsiin. Saame hakata kaitsma kõige ohtlikumaid riskirühmi, on need eakamad, kroonilised haiged, tervishoiutöötajad. Kindlasti 2021. aasta lõpuks me oleme oluliselt paremas olukorras kui praegu."
Toimetaja: Merili Nael