Riigieelarveliste asutuste investeeringud moodustavad 38 protsenti, investeeringutoetused 54 protsenti ja hoonestatud kinnisvara ja kasvuhoonegaaside kvoodi müügist tehtavate investeeringute maht on seitse protsenti.  

Investeeringute ja investeeringutoetuste tase võrreldes 2020. aastaga kasvab, 2021. aasta kasv on seotud eelkõige välisvahendite investeerimistegevuse rakendumisega antud perioodil.

Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise, korterelamute rekonstrueerimise, esmatasandi tervisekeskuste ja transpordiga.

Riigieelarves planeeritud investeeringutest ja investeeringutoetustest 32 protsenti moodustavad kinnisvara investeeringud ning 37 protsenti teed ja rajatised.

Hoonestatud kinnisvara investeeringud riigituludest ja Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest

Suuremate üksikobjektidena investeeritakse riigieelarvest 2021. aastal Kääriku spordikeskusesse 2,6 miljonit eurot ning Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest politsei- ja päästeameti Pärnu ühishoonesse kaks miljonit eurot ning Rahukohtu 1 ja 2 hoonetesse 1,8 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve kuludest moodustavad välistoetused 1,43 miljardit eurot, millele lisandub 120 miljonit eurot riiklikku kaasrahastust. Välistoetused on viimastel aastatel riigieelarvest moodustanud 9–10 protsenti.

Transpordikava liigub edasi suuremate investeeringute kavandamisega

Tuleva aasta eelarvest eraldab riik 8,5 miljonit eurot Tallinna ringtee ehituse teiseks etapiks, 15,2 miljonit eurot Rail Balticu arenduseks ning 34,4 miljonit eurot Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamiseks.

Riigimaanteede remondiks näeb eelarve ette 131,9 miljonit eurot.

Jätkub ühistranspordi liinivedude ehk lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitranspordi toetus kogusummas 110 miljonit eurot.

Riigieelarve seletuskirjas märgitakse, et Virtsu-Kuivastu liini reisijate kasvu tõttu on vaja iga-aastaselt tellida suvel enam reise ning 2023. aastast soovib riik tuua liinile lisalaeva, mis oleks vajadusel ristkasutatav ka Rohuküla–Heltermaa liinil.

Riik toetab tuleval aastal nelja miljoni euroga eelprojekti raudee elektrifitseerimiseks Tartu, Narva, Valga, Koidula suunal. 2024. aastaks on projekti rahavajadus 192,37 miljonit eurot.

Kaks miljonit eurot suunatakse Turba–Rohuküla raudtee ehitamise ettevalmistavaks tegevuseks.