Üleminekutoetuste teema on põllumeeste seas kirgi kütnud ka varasematel aastatel. Selle aasta eelarvesse lisati möödunud aasta detsembris viis miljonit eurot pärast seda, kui põllumehed korraldasid Toompeal traktoritega suurmeelavalduse.

2020. aasta eelarves on üleminekutoetusteks kokku 10 miljonit eurot. See raha peaks osaliselt kompenseerima Eesti põllumeestele makstavaid madalamaid euroliidu otsetoetusi võrreldes Lääne-Euroopa kolleegidega. Aga 2021. aasta eelarvesse ei planeerita üleminekutoetusi sentigi.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ei hoidnud oma nördimust tagasi.

"Valitsuse suhtumine valmistab pettumust, üleminekutoetuste maksmine on hea indikaator sellest, kuidas valitsus põllumeestest hoolib. Järgmise aasta eelarvesse null euro andmine on väga-väga pettumus. Me peame arvestama, et euroliidu otsetoetused tuleval aastal nagunii vähenevad, samas on meie piimatootjad kandmas viiendat kuud kahjumit, sest piima turuhind on madalam kui omahind," rääkis Sõrmus.

Maaeluminister Arvo Aller (EKRE) ütles, et järgmise aasta eelarveprioriteedid on mujal kui põllumajanduses.

"Järgmise aasta eelarveprioriteedid on tervishoid, teadus, riigikaitse ja pensionide tõstmine. Tuleb tunnistada, et põllumajandustoetuste tase ei ole järgmisel aastal järele jõudmas euroliidu keskmisele," selgitas Aller.

"Üleminekutoetuste maksmine on mõtlemiskoht. Maaeluministeerium vastva taotluse esitas, kuid eelarveläbirääkimiste käigus jäi üleminekutoetuste rida tühjaks. Taotlesin toetusi täismahus ehk 15 miljonit eurot."

Kuna piima kokkuostuhinnad on juba pool aastat madalamad kui piima omahind, uuris ERR, kas valitsus on valmis sellise olukorra jätkudes ka piimatootjaid aitama.

"Riigi rahakott on üks, eraldi rida piima- või lihatootjatele erakorralise raha eraldamiseks ei ole. Varasematel aastatel oleme me erakorraliste kahjude maksmiseks kasutanud euroliidu abi. Juhul, kui piimatootjad satuvad hätta, siis tuleb neil eraldi pöörduda valitsuse poole ja me vaatame millised on eelarve võimalused," sõnas Aller.