Eamets ütles "Esimeses stuudios", et kriisist välja tulemiseks on kindlasti vaja teha lisakulutusi. Tema sõnul on näiteks lisaks kriisimeetmetele tulevaks aastaks planeeritud investeeringud teadusesse ja kõrgharidusse väga head investeeringud.

Eesti tuleva aasta riigieelarve tulud on 11,2 miljardit ja kulud 13,1 miljardit ehk vahe on peaaegu kaks miljardit. Eametsa sõnul on eelarved suures defitsiidis kõikjal Euroopas.

"Jah, meil on kulud oluliselt kasvanud. Tulude ja kulude vahe on väga suur, see miinus sel aastal on kaheksa kuni kümme protsenti olenevalt sellest, millist prognoosi vaadata. Aga selline on pilt kogu Euroopas praegu, nii et me ei eristu väga palju teistest Euroopa riikidest oma järgmise aasta defitsiidiga," sõnas ta.

Suuri ja märgilisi investeeringuid Eametsa sõnul tuleva aasta riigieelarvest vaatamata kõrgetele kuludele ei leidu.

"Või me ei oska ka otsida, sest nagu palju varem on räägitud, siis see eelarve on suhteliselt segane juba mitmed aastad ja sealt päris täpselt aru saada, kuhu see raha kulub, on suhteliselt keeruline. Ka parlamendi enda liikmetel," lisas ta.

Eametsa hinnangul peaks aga Eesti valitsus hakkama ülekulutamist plaanitust kiiremini tagasi tõmbama.

"Ma arvan, et tegelikult kolmeprotsendilist eelarvedefitsiidi nõuet pole keegi maha võtnud ja aastatel 2022-2023 me võiks natuke jõulisemalt selles suunas tüürida, sest kõik elavad täna laenamise peale. See on uus normaalsus. Aga võib-olla kunagi peab hakkama neid laene ka tagasi maksma," selgitas ta.

Eamets ütles, et tänu eelnevate valitsuste heale tööle on praegusel valitsusel võimalus laenu võtta.

"Meil on olnud läbi aegade Euroopa madalaim laenukoormus ja ka praegu, arvestades neid plaane, mida laenata kavatseme, on meil jätkuvalt madalaim laenukormus Euroopas."

Eamets rõhutas, et laenu võtmisega ei tohi samas hoogu minna ning jälgida tuleb, mille jaoks laenuraha kulub. "Kui me räägime taristuobjektidest, ka inimkapitali investeerimisest, siis need on aktsepteeritavad, aga kui püüame igapäevaseid kohustusi laenudega katta, siis ootab meid Kreeka või Portugali tee."

Tööturu seis on üllatavalt hea

Eamets ütles saates, et tööturu seis on praegu parem kui kevadel kardeti.

"Meil on läinud suhteliselt hästi. Tööpuudus on 35 000 pealt kasvanud praegu 50 000 alla ja püsinud stabiilne ka septembris ja oktoobri esimesel nädalal. See oli üllatus. Ma eeldasin, et kui palgameetmed lõpevad, siis septembris ja oktoobris tulevad suured koondamised. Väga suuri koondamisi pole näinud, aga aasta pole läbi," rääkis ta.

Professori sõnul võib tööpuudus hakata aasta lõpus jälle kasvama. See sõltub aga sellest, kas majanduses tuleb tagasilööke. "Praegu on liiga palju ettemääramatust," tõdes ta.