Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatrid dr Margus Lõokene ja dr Liis Haavistu ütlesid ERR-ile, et eriolukorra ajal täheldasid nad mõlemad mitmeid esmaseid pöördumisi inimestelt, kel vallandus meelolu- või ärevushäire.

"Eriolukorda ja riigipoolseid käske ei saa küll otseselt süüdistada häirete tekkes, kuid teatud bioloogilise eelsoodumuse või haavatavusega isikutel vallanduvad psüühikahäired kliinilisel tasemel just tugevas stressisituatsioonis. Seda kahtlemata kevadine olukord oli – käsk olla kodus, ebamäärasus ja teadmatus, liigse informatsioonimüra üleküllus, töökoha kaotus jne," tõid psühhiaatrid välja.

Lisaks ütlesid arstid, et osal varasemalt juba diagnoosi saanud patsientidel ägestusid eriolukorras haigussümptomid.

Sarnane tulemus selgus ka Tervise Arengu Instituudi koostatud uuringust koroonaviirusega seotud hoiakute ja teadlikkuse kohta. Nimelt ütles suvel 57,9 protsenti meestest ja 60,5 protsenti naistest, et nad tajuvad stressi ja ärevust. Sealjuures 22,6 protsenti kõikidest meestest, ütles, et suvel tajusid nad stressi rohkem kui enne eriolukorda ning sama vastas 25,3 protsenti naistest.

Kaugtöö ja distantsõpe võisid mõjuda ka tervendavalt

PERH-i arstide sõnul oli ka patsiente, kellele kevadine keskkonnavahetus hästi mõjus ning nende tervislik olukord muutus paremaks.

Eriolukorra mõjul pidid psühhiaatrid kasutusele võtma ka kaugvastuvõtud, mis on nende hinnangul vajalikud ja mõistlikud ning jäävad ilmselt toimima ka edaspidi.

"Selge see, et kõigile patsientidele kaugvastuvõtt ei sobi, aga paljudele väga meeldis ja meeldib siiani. Kaugvastuvõtt ei sobi kindlasti patsiendi esmaseks hindamiseks, esmased patsiendid me siiski kutsusime reaalsele vastuvõtule järgides hoolikalt terviseameti ja haigla poolt sätestatud vastuvõtutingimusi. Erakorraline psühhiaatriline abi oli kogu eriolukorra ajal sarnaselt kättesaadav kui varasemalt," ütles Lõokene.

Psüühikahäirega inimesel on suurem tõenäosus nakatuda koroonaviirusesse

Ajakirjas World Psychiatry avaldatava USA koroonaviiruse ja vaimsete häirete uuringust selgub, et hiljuti psüühikahäire diagnoosi (depressioon ja skisofreenia) saanud inimestel oli suurem tõenäosus nakatuda koroonaviirusega kui vaimselt tervetel inimestel.

Uuringus toodi välja, et neil inimestel võib olla probleeme oma terviseinfo jagamisega ning nende elutingimused võivad olla keskmisest halvemad. USA näitel võivad hiljuti psüühikahäire diagnoosi saanud inimesed elada tihtipeale rahvarohketes kohtades, näiteks hooldekodudes, haiglates või vanglates.

Lisaks tõsise vaimuhaigusega inimestel võib ka sotsiaal-majanduslik seis olla halvem ning seetõttu elavad või töötavad nad tavapärasest ohtlikumates keskkondades.

Söömishäire ei tähenda ainult söömise vältimist

CNN kirjutas kevadel, et just toitumishäiretega inimestele on karantiinis viibimine vaimselt väga raske, sest nad ei saa osta endale ohutut toitu ning peas keerlevad pidevalt mõtted toitumisest.

Tartu Ülikooli kliinikumi söömishäirete arst dr Tuuli Sedman selgitas ERR-ile, et söömishäiresse võivad haigestuda kõik inimesed, sõltumata east, soost, kehakompositsioonist või muudest faktoritest. Esmased pöördujad on siiski noored inimesed, kuid Sedman sõnas, et söömishäireid esineb igas vanuses inimestel.

Sedmani sõnul on oluline eristada söömishäireid toitumishäiretest.

"Toitumishäire on igasugune häire, mis on seotud raskustega toidu tarbimisel, sh neelamisraskused, valikuline söömine. Söömishäire on aga psühhiaatriline haigus, mil väljendub küll samuti häirunud söömiskäitumises, kuid mille aluseks on ülemäärane tähelepanu kehakaalul, soov kaalu langetada või vältida kaalu tõusu," ütles arst.

Söömishäireid esineb naiste seas sagedamini

"Põhjuseid on ilmselt palju: geneetiline haavatavus, bioloogilised faktorid, samuti aga välised faktorid, ühiskondlik surve, madala kehakaalu idealiseerimine ja välimusele orienteeritus. Maailmas aga on suurenemas ka söömishäirete osakaal meeste seas, seda on mõneti märgata ka Eestis," sõnas Sedman suurema naiste osakaalu kohta.

Söömishäirete arst selgitas, et kõige levinumad haigused on anorexia nervosa ja bulimia nervosa, mõlema haiguse korral soovib inimene kaalu langetada või kaalutõusu vältida. Kuid vähem levinud haigus on Sedmani sõnul liigsöömishäire.

"Liigsöömishäiret iseloomustavad pikemat aega esinenud söömishood ilma kompensatoorse käitumiseta, mis aga põhjustavad inimeses süü- või häbitunnet ning palju subjektiivseid kannatusi," ütles Sedman.

Lisaks on olemas ka anoreksia alaliik – ortoreksia, mille all mõeldakse enamasti äärmuslikku "tervislikku toitumist", kuid Sedmani sõnul ei ole see kliiniline termin ega eraldiseisev haigus.

Tervise Arengu Instituudi uuringust selgus, et enne eriolukorda hindas oma toitumise väga ebatervislikuks või pigem ebatervislikuks 10,9 protsenti meestest ning 7,4 protsenti naistest. Eriolukorra ajal tõusis ebatervisliku toitumise hinnangu osakaal nii meeste kui ka naiste seas. Protsentuaalne tõus oli mõlema soo puhul ca kolm protsenti. Pigem ebatervislikuks või väga ebatervislikuks hindasid oma toitumist eriolukorra ajal 13,5 protsenti meestest ja 10,4 protsenti naistest.

Samas ei tule uuringust välja, kuidas ebatervislikku toitumist defineeritakse.

Igal aastal lisandub üle 20 000 uue patsiendi, psüühikahäiretega pöördub arsti poole rohkem naisi

Tervise Arengu Instituudi andmebaasist selgub, et 2019. aastal registreeriti Eestis 23 640 uut psüühika- või käitumishäirete haigusjuhtu, sarnases suurusjärgus on numbrid olnud ka varasematel aastatel. 2019. aasta juhtudest 52,4 protsenti ehk 12 376 haigusjuhtu registreeriti naistel ja 47,6 protsenti ehk 11 264 juhtumit meestel.

Näiteks lisandus 5355 meeleoluhäiretega (muu hulgas bipolaarsuse ja depressiooni diagnoosiga) inimest. Skisofreenia, skisotüüpse ja muu luululise häire diagnoosi sai 526 inimest.

Vanuserühma 0-14-aastased lisandus eelmisel aastal 2988 haigusjuhtumit. Võrreldes üldarvuga registreeriti haigusjuhtumeid rohkem meessoost inimestel ehk 61,9 protsendil juhtudest.

Söömishäire ehk anoreksia või buliimia diagnoositi 183 inimesel, kellest 166 ehk 90,7 protsenti olid naised ja 17 ehk 9,3 olid mehed.

Siinkohal tuleb arvestada, et statistika kajastab ainult neid inimesi, kes reaalselt arsti juurde jõuavad. Vaimse tervisega seotud probleemid on aga tihtilugu varjatud ning olnud ühiskonnaks ka tabuteemaks, seda kirjutab ka WHO koduleht. 

Lõoke ja Haavistu selgitasid, et naised jõuavad sagedamini psüühiliste probleemidega arsti vastuvõtule mitmel erineval põhjusel.

"Esiteks esineb naistel kõige levinumaid psüühikahäireid, meeleolu- ja ärevushäired, ülemaailmselt pisut enam. Sealjuures ei ole täpsed põhjused, miks depressioon tekib rohkem naistel kui meestel, senini lõplikult selged. Kuna depressioon tekib enam just fertiilses eas naistel, siis leitakse, et põhjused võivad olla seotud hormonaalsete kõikumistega," selgitasid arstid.

Lõokese ja Haavistu sõnul pöörduvad naised meestest enam arsti poole ka seetõttu, et nad on verbaalselt võimekamad ja suudavad oma probleeme paremini sõnastada ja ka abi otsida.

Kolmandik kuni pooled noortest kogevad depressiivseid aegu

Noorsootöö keskus ja Tallinna Ülikool ühes haridus- ja teadusministeeriumiga annavad iga-aastaselt välja noorteseire aastaraamatu. Viimasest aastaraamatust selgub, et näiteks aastatel 2009-2010 kaalus tõsiselt enesetappu teha 8,4 protsenti 13-15aastastest noormeestest ning 13 protsenti neidudest. Aastateks 2017-2018 olid aga mõlemad osakaalud tõusnud: nimelt oli tõsiselt enesetapule mõelnud 13,2 protsenti poistest ja 26 protsenti tüdrukutest.

See, et üldplaanis kogevad naised rohkem vaimseid häireid, tuleb välja ka noori puudutavast statistikast. Näiteks aastatel 2017-2018 koges aasta jooksul depressiivseid aegu 31 protsenti 15-aastastest poistest, kuid 51 protsenti tüdrukutest. Sama joonistus välja ka 13-aastaste puhul, kui depressiivseid aegu oli kogenud 24 protsenti poistest ning 41 protsenti tüdrukutest.

PERH-i psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna juhataja dr Irja Ivarinen ütles ERR-ile, et enim levinud kaebused, millega noored arsti poole pöörduvad, on ärevus, pingetunne, meeleolu kõikumine, masendustunne, huvipuudus, lootusetus tuleviku ees ja tunne, et ei saada oma eluga hakkama.

Sellest tulenevalt on ka kõige levinumad diagnoosid dr Ivarineni sõnul erinevad ärevushäired, näiteks sotsiaalärevus ja üldistunud ärevus ning meeleoluhäiretest depressioon. 

Nende haiguste kaasuvateks diagnoosideks on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektrihäired, komplekstrauma või võimalik kujunev isiksushäire, millega kaasnevad ka toimetulekuraskused, sõnas Ivarinen.

"Meeleolu- ja ärevushäirete ravi just autismispektrihäirete, komplekstrauma või isiksuse kujunemisega seotud probleemide korral on aeganõudev ja vajab kindlasti lisaks spetsiifilisele psühhiaatrilisele ravile pikaajalist sotsiaalset rehabilitatsiooni nii noorele kui tema lähedastele. Kuid just sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused on Eestis nende inimeste väga erinevaid vajadusi arvestades piiratud," ütles arst.

Vanemate endi raskused mõjutavad suuresti ka lapsi

"Viimase viie aasta praktika näitab, et psühhiaatri juurde jõudes on enamus noortest enda enesetunde parandamiseks ja sümptomite leevendamiseks kasutanud juba, kas alkoholi või mõnda uimastit (peamiselt kanepit, stimulante) või ennast korduvalt vigastanud, näiteks lõikudes," selgitas arst.

Dr Ivarinen tõdes, et põhjustest, miks lastel seesugused häired esinevad, saab rääkida osaliselt vaid oletuslikult, sest laiapõhjalisi teaduslikke järeldusi veel pole.

"Kaasaegne ühiskond ja võimalus end selles nii endale meelepäraselt kui teiste poolt tunnustust pälvival viisil teostada, eeldab inimestelt, sh noortelt korraga paljude oskuste valdamist. Näiteks peab suutma kiiresti muutustega kaasa minna ja kohaneda. Samas aga tuleb suuta olla ka meelekindel ja mingitele muutustele n-ö vastu seista. Lisaks tuleb olla aktiivne ja võtta uusi erinevaid ülesandeid, et näidata end nii võimaliku liidri kui hea meeskonnamängija positsioonilt," sõnas arst.

Ivarinen tõi välja, et noortele on väga oluline temast hooliva ja teda hästi tundva täiskasvanu roll.

"Kuid siin on ühelt poolt probleemiks vanemate endi segaduses olemine õigete väärtuste leidmisel. Ja teisalt halvad suhted peres, laste emotsionaalne hooletusse jätmine või perevägivald on muutunud kaasaegse ühiskonna kontekstis veelgi kahjustavamateks teguriteks laste ja noorte terveks täiskasvanuks saamisel," selgitas ta.

Enesetappude ja nende katsete arv suurenes noorte seas

Dr Ivarinen tõi välja, et järjest enam satub arsti juurde ka suitsiidikatse teinud noori.

"Kindlasti ei ole kõik need suitsiidkatsed olnud nooruki poolt kavandatud kindla eesmärgiga surra, vaid selle teoga on nad soovinud teada anda, et on tõesti hädas ja vajavad abi. Oht on selliste parasuitsiidide juures aga alati selles, et kogemata võib minna midagi valesti ja katse lõppebki õnnestunud suitsiidiga," ütles Ivarinen.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla ütles ERR-ile, et 2020. aastal on praeguseni endalt elu võtnud 12 alla 18-aastast. Möödunud aastal oli samal perioodil kolm last, kes endalt elu võttis, sõnas Salla.

Samas tõi ta välja, et mitu aastat on olnud see arv terve aasta lõikes alla kümne, kuid koroonakarantiini mõjul suurenes see hüppeliselt.

"Jäi ära kool kui väga oluline ennetusvahend oma tugisüsteemide ja kontaktidega," sõnas Salla.