Aas: EL-i raha enam neljarajaliste maanteede ehitamiseks ei saa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Paari aasta pärast peab riik otsustama, kas teedeehituseks tuleb võtta laenu või suurendatakse selleks riigieelarvelisi vahendeid. Samas 2+2 teede väljaehitamisel enam eurorahadele loota ei saa, ütles majandus- ja taristuminiter Taavi Aas.

Maanteeameti eelarve teehoolduseks, -remondiks ja uuendamiseks on 270 miljonit eurot aastas, nende endi arvestuse järgi oleks teede olukorra parandamiseks juurde vaja umbes 100 miljonit eurot aastas. Neljarajaliste teede väljaehitamise programmi jaoks veel 150 miljonit aastas.

Me räägime ühtekokku poolest miljardist eurost lähima kümne aasta jooksul ja seda igal aastal. Kas selline raha on Eesti riigil olemas?

Me ei ela ideaalses maailmas, see kehtib nii riigisektori kui ka erasektori kohta. Raha ei ole kunagi nii palju kui soovid. Praeguse rahastuse juures on ehitajate võimekus juba piiri peal, järgmisel aastal lisanduvad veel mitmed Rail Balticu suurobjektid.

Selle aasta rahast jääb ka osa kasutamata, sest nii ruttu ei ole võimalik asju teha, kui esialgu taheti. Tee-ehitajad saavad muidugi oma võimekust tõsta, kui nad teavad, et pikaajaline rahastus on olemas.

Valitsuse plaan on ehitada Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteed 2030. aastaks neljarajaliseks. Kas need miljard eurot kirjutatakse pikaajalisse programmi sisse?

Meil on tulemas 2+2 teede väljaehitamise kiirendamiseks PPP (Public Private Partership ehk avaliku ja erasektori koostöö – toim.) projekt Pärnu maanteel. Selle alternatiiviks on riigi otsus võtta laenu, et need teed valmis ehitada.

Laen vajab poliitilist kokkulepet. Kas see kokkulepe tuleb, seda on vara öelda. Praeguste projektide jaoks on raha olemas, aga umbes paari aasta pärast peame otsuse langetama, kas minna edasi laenuga, PPP-ga või hoopis suurendada 2+2 teede ehitamiseks riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Lätlaste PPP projekt on takerdunud. Äsja selgus, et hange on taas vaidlustatud ning kogu asjaajamine on võtnud aega juba neli aastat. Miks me loodame kiiremini hakkama saada?

Eraraha kaasamine võimaldab vältida laenuvõtmist ja meil tasub see protsess läbi teha, et hinnata selle mõistlikkust. Praegu on meil olukord, kus meil polegi valmis projekte, et jätkata ehitamist pärast 2024. aastat. Loodetavasti saame järgmisel aastal projekteerimisraha juurde.

Me peame valmistama ette projektid, omandama maad ja viima läbi hanked. Seega nii-öelda suur läbimurre saabki tulla umbes 2024 kuni 2025. Sellise tempoga asju ette valmistades on võimalik 2+2 teed Tartusse ja Pärnusse valmis ehitada aastaks 2030.

Teie eelkäija ministritoolil Kadri Simson andis 2017. aastal maanteeametile suunise tegeleda kiirendatud korras Pärnust väljasõitude ehitamisega. Kuna kohaliku omavalitsusega vaidlused kestavad suure tõenäosusega ka järgmisel aastal, siis seal koppa maasse ei lööda. Kiirendatud korras tehtud ettevalmistustööd võtavad ikkagi aega viis aastat.

Ma loodan, et Riia suunas väljasõidu ehitamisega saab siiski edasi minna. Vaidlus on aga endiselt Pärnu-Sauga lõigu osas.

Taristuprojektid reeglina toovadki endaga kaasa vaidlusi nii omavalitsuste, huvigruppide ja keskkonnakaitsjatega. Kahjuks võib ennustada, et neid vaidlusi tuleb tulevikus aina rohkem.

Kas teedeehitusele on võimalik saada raha ka EL-i 750 miljardi eruo suurusest taastefondist?

Teedesse ei tule eriti raha. Sellel Euroliidu rahal on väga palju silte küljes. Enamasti on need sildid seotud kliimapöördega, seega teedeehituses seda paraku kasutada ei saa.

Siin on küll erandeid, näiteks kergliiklusteed, ühistransport ja loomulikult rongiliiklus. Euroopa Liit ei soosi enam 2+2 maanteede ehitamist ja sealt pole enam selle jaoks raha võimalik saada.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: