Haapsalu peab kiirkorras linna ühe põhitänava renoveerima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Posti tänav Haapsalus.
Posti tänav Haapsalus. Autor/allikas: Foto: Juhan Hepner / ERR

Augustis selgus, et riik eraldab Haapsalu linnasüdant läbiva Posti tänava renoveerimiseks miljon eurot, mis tuleb ära kasutada järgmise aasta lõpuks. Eesti Arhitektide Liit näeb murekohta selles, et peatänava uus lahendus tuleb omavalitsusel nüüd valmis teha kiirkorras.

Milline saab olema Posti tänava uus ilme on veel vara öelda, sest maastikuarhitektuuri eskiis alles sünnib. Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd leiab, et alustada oleks tulnud uutest uuringutest, kohaliku kogukonna küsitlemisest ja järgnenud ideekonkursist. Ta rõhutab , et linnavalitsusele ta süüd ei pane, sest riigipoolses toetuses seatud ajalised tingimused välistavad, et seda kõike jõuakski teha. Mure siiski on.

"Läbi hanke sul tuleb see üks projekt. Võta või jäta. Sul võib väga hästi minna, sa võid väga hea lahenduse saada. Praegu linnale eeldatavalt projekteerimispartneriks saav büroo on üsna tugev büroo. Selles mõttes ma üldsegi ei kahtle nende võimekuses," ütles Andro Mänd.

Probleeme näeb Mänd aga ajagraafikus - aega on vähe nii projekteerimiseks kui ka ehituseks.

"Aga ma rõhutan veelkord üle, et Haapsalu linnavalitsust pole mõtet süüdistada, pigem näen, et see on riigi lühinägelik otsus olnud, millega Haapsalu linn on nüüd väga keerulisse olukorda pandud. Tegelikult riik ise ei mõelnud läbi oma rahajagamise poliitikat."

Haapsalu linnapea Urmas Sukles möönab, et aega ülemäära palju pole, kuid ütleb samas, et hankega leitud maastikuarhitekt Kersti Lootus tunneb linna hästi ja pole vaja muretseda, et omavalitsus ideekonkurssi ei teinud. Riigi rahalise toetuse ajalist piirangut Sukles ei kritiseerinud.

"Meil on teeremondiga põhimõtteliselt tegemist ja siin on vaja leida tasakaal jalgratturite, autode, jalakäijate ja ka haljastuse vahel. Ma arvan, et Kersti Lootus on väga hea Haapsalu olude tundja ja me saame väga hea projekti."

Andro Mänd lisas, et tervikpildis on Eesti väikelinnade planeerimise kvaliteet üldiselt halb, sest paljudes kohtades pole linnaarhitekti. Tema sõnul ei ole riik suutnud luua ka vastavat kompetentsikeskust, mis omavalitsustele tuge pakuks.

"See amet hakkaks ühtlasi ka riigi tervikpilti haldama ja vaatama just riigi investeeringuid läbi linna arengute jätkusuutlikkuse, aga ma saan aru, et hetkel on see uue maa- ja ruumiameti loomine takerdunud erinevates ministeeriumides erinevatel poliitilistel põhjustel. "

Haapsalu on üks omavalitsustest, kus praegu linnaarhitekti pole.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: