Baltika juht: praeguste brändidega ei saa rallit sõita ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Tarbijaharjumused on muutunud. Naised tahavad osta nii vabaaja- kui ka töörõivad ühest kohast, juurde sobivad aksessuaarid. Baltika Grupp heidab senised brändid üle parda ja asub üles töötama üht, noorematele naistele suunatud üle keskmise hinna ja kvaliteediga brändi. Meesterõivaste tootmine lõppeb sootuks, kuniks pole leitud kasumlikku ärimudelit, räägib intervjuus ERR-ile ettevõtte juht Flavio Perini.

Te jätkate järgmisel aastal ainult ühe naisterõivaste brändiga. Millise brändi te jätkamiseks välja valisite?

Ma ei saa seda nime veel kindla peale välja öelda, sellel on juriidilised põhjused. Me peame kaubamärgiküsimused enne selgeks tegema, et kõik saaks õigesti tehtud. Aga see on bränd, mis on ka praegu meie portfellis ja see pole kindlasti Verenni või muud sellist. Ma olen pärit Itaaliast, nii et te võite pakkuda, milline võiks see bränd olla.

On see Ivo Nikkolo bränd?

Just seda ma silmas pidasingi.

Nii et te usute nimelisse brändi, see peaks kasvatama teie müüki väljaspool Eestit?

Ma arvan, et me vajame kindlasti brändi, mis kõlaks rahvusvahelisemalt ja huvitavamalt. Viie aasta pärast ei peaks Baltikumi ja Põhjamaade turg ületama 30 protsenti meie käibest.

Selleks, et minna rahvusvahelisele turule korraliku ja stabiilse ärimudeliga ja olla välisinvestori jaoks atraktiivne, on vaja brändi, mis kõlaks rahvusvahelisena. Seetõttu meil käivad praegu isekeskis arutelud mõnede variantide üle. Ivo Nikkolo on üks variant, kindlasti üks huvitavamaid variante, mis meil on. See pole küll veel kivisse raiutud, aga me selgitame selle välja umbes kuu aja jooksul.

Me juba valmistame ette järgmise aasta sügis-talvist kollektsiooni ja uue kontseptsiooniga kauplust, uusi tooteid jne.

Mis praegustel brändidel viga on? Miks te lõpetate senised brändid ja millised muudatused ootavad ees uuega?

Ausalt, see on väga hea küsimus. Ma ei ole inimene, kellele meeldiks olnut kritiseerida. Minevik on minu jaoks minevik. Samas ma usun, et me peame oma vigadest õppima.

Ma leian, et turg on radikaalselt muutunud. Klientuuri segmenteerimine ja erinevate segmentidega kauplused ei toimi enam, vabandust, aga see lihtsalt ei toimi enam.

Ühest poest peab saama lahenduse naine, kes tahab leida nii elegantseid, viisakaid kui ka vabaaja rõivaid ja nende juurde sobivaid aksessuaare. Ta peab saama unikaalsed tooted kõik ühest kohast. Ei saa teha erineva kontseptsiooniga kauplusi, vaid seda tuleb pakkuda oma tooteliiniga ühes kontseptsioonpoes. Nii et see on mõnevõrra erinev senisest.

Nii et te püüate kõrgemat turgu?

Muidugi, muidugi.

Me peame mõtlema rahvusvaheliselt. Me peame püüdlema rahvusvahelisele turule. Teie, eestlased, olete võrratud, aga teinekord olete te liiga arad ja ebakindlad, et oma võimalustega edasi püüelda.

Meil on võimalik minna võtmeturgudele, avades seal oma harusid, aga me võime alustada ka frantsiisiga või leida muid lahendusi. Aga visioon peab paigas olema. Me peame Balti riikidest välja murdma, sest muidu ei muutu me iial huvitavaks brändiks. Meil peab olema ambitsiooni, et rahvusvaheliseks muutuda.

Näiteks kui H&M 20 aastat tagasi Itaaliasse tuli, ei usaldatud neid üldse, sest nad tulid Rootsist. Itaalia on ikkagi moemaa - kuidas see bränd saaks üldse edukas olla? Nad avasid üle 170 kaupluse ja neil on üks kõrgemaid müüginäitajaid ruutmeetri kohta üle Euroopa. See juba on midagi. Nii et kui Rootsi bränd tuli 20 aastat tagasi Itaaliasse, Euroopasse, moemaailma, ja muutis seda, samamoodi nagu ka Zara, kogu seda maailma, siis see on tähenduslik. Kuidas nad seda tegid? Väga lihtsa ärimudeliga, väga lihtsa ideega, ja nad ei olnud ei arad ega hirmunud, et minna rahvusvahelisele turule.

See on täpselt minu mõte. Proovime seda teha õigesti ja vaatame siis, mis juhtuma hakkab.

Aga H&M ja Zara on kiirmoebrändid. Te ei taha ju teha kiirmoebrändi, vaid püüdlete pigem kõrgmoe poole. Kuidas te nende mudelit siis järgite?

Me ei taha teha kõrgmoodi. Aga me peame tegema lihtsaid, kuid kvaliteetseid asju. Me peame pakkuma tarbijale unikaalset lahendust hea kvaliteedi ja soliidse hinnaga uue kontseptsiooniga poes. Lühidalt: me peame pakkuma luksuspoe elamust, kust saab kättesaadava hinnaga tooteid. Me ei pea võistlema kõrgmoega, sest seda ei saavuta me kunagi ja see oleks suur viga.

Aga me peame leidma oma viisi, ja ma arvan, et selleks on meiega konkureerivate võtmebrändide (Perini nimetas nendena varem nt Massimo Duttit ja Ted Bakerit - toim) määratlemine, nende tugevuste ja nõrkuste tundmaõppimine ja paremini tegemine ning fookuse hoidmine. Eks näis.

Millised on võtmesõnad, millega Baltika uut brändi kirjeldada?

Võtmesõnad... Naiselik, tingimata. See peaks olema lahe. See peaks olema väga naiselik, väga lahe, väga stiilne, mittevulgaarne. Kindlasti bränd, mis peab suutma äratada uute klientide huvi, aga nooremate klientide huvi. Meie praegune turg on ausalt öeldes vanuses 50+ või isegi rohkem. Nii ei saa rallit sõita.

Me peame minema püüdma 30+ vanuses kliente ja muutma seda, mida nad meist praegu arvavad. Aga nendeni jõudmiseks peame me muutma kõike A-st O-ni.

Te lõpetate ka meesterõivaste brändi Baltman. Millal te oma viimase meestekollektsiooniga välja tulete?

Meie viimane meesterõivaste kollektsioon tuleb välja juuni lõpus, juuli alguses 2021. Ja siis vaatame, mis me meesterõivaste asjus ette võtame.

Eesmärk pole Baltmani lõpetada. Ma usun väga meestemoesse. Aga meesterõivaste alal me ei suuda pakkuda kasumlikku ärimudelit, mis oleks arvestatav ka rahvusvahelisel turul. Kuni me analüüsime põhjuseid, miks me ei suuda sellega rahvusvahelist turgu võita, otsustasime võtta nii Baltmani kui ka Montoni meesterõivastega ühe sammu tagasi, et aru saada, mis võiks olla turu jaoks sobiv lahendus, uurida turgu edasi. Me võime selle brändi maha müüa, me ei pruugi seda teha, me võime hakata selle litsentsi müüma - näis, mis me sellega teeme, mis on parim lahendus. Ja eks me siis otsustame.

Samal ajal me võime otsustada minna rahvusvahelisele turule rahvusvahelise koostööna mõne turul eduka meesterõivaste brändiga, mis on eriti menukas just Kesk- või Lääne-Euroopas. Me kaalume ka seda varianti, kas ehk see tooks meid meesterõivaste ärisse tulevikus tagasi.

Mis teie peamisteks turgudeks kujunevad?

Me peame panema paika umbes viieaastase plaani. Järgmised kaks aastat keskendume raudselt Baltimaadele. Sest esmalt peame saavutama oma finantsstabiilsuse, jõudma kasumliku ärimudelini, ja alles seejärel saame seda tutvustada rahvusvahelistele partneritele. Ka peaksime olema võimekad ja enesekindlad, et suudame minna turgudele majanduslikult väga jätkusuutlikuna.

Seega umbes 2022. aasta keskpaigani peame keskenduma Balti turule. Seda esiteks. Teise sammuna peame mõtlema rahvusvaheliselt. Ma pean esmalt silmas selliseid keerulisi turge nagu Poola, Ukraina ja Venemaa, erinevate sisenemisstrateegiatega. Hilisemas faasis võime mõelda isegi Balkanimaadele ja kaugematele regioonidele. Ma pean silmas Lähis-Ida, sest tunnen seda piirkonda väga hästi. Sealsed riigid on viimastel aastatel palju kannatanud, üle elanud naftahinna languse, mis mõjutas ka nende SKP-d. Aga need on nii tugevad majandused, et nad kahtlemata toibuvad ja üsna pea. Aastaks 2022 on sealne majandus taastunud. Seega näen seal võimalusi, mõistagi peame valima õige sisenemisstrateegia. Me peame valima õiged jaekaubanduspartnerid, kes suudavad investeerida arvestatavasse projekti, millega avada mitmeid kauplusi.

Aga enne, kui selle sammu ette võtame, peame olema jätkusuutlikud ja kasumlikud. Seetõttu keskendumegi kaks aastat Baltikumile. Kui siit on tulemus käes, vaatame edasi.

Kas aksessuaarid muutuvad teie valikus senisest olulisemaks? Mida te nendega ette võtate?

Aksessuaare ootab ees radikaalne muutus. Esimesed tooted võivad turule jõuda juba järgmise kevad-suvise kollektsiooniga. Eesmärk on pakkuda kõrge kvaliteediga tooteid taskukohase hinnaga. Toome kenad kingad Itaaliast, aga vastuvõetava hinnatasemega - see on peamine.

Aksessuaarid peavad kasvama vähemalt 30 protsendini kogu meie ärist. Praegu on nende osakaal pisut alla kümne protsendi ehk täiesti ebaolulises mahus.

Uue kontseptsiooniga pood rõhutab aksessuaaride olulisust, need peavad olema kenasti välja pandud, kombineeritud rõivastega jne, need arutelud seisavad meie rahvusvahelise agentuuriga alles ees.

Kaasate meeskonda ka välismaiseid disainereid?

Kuna me peamiselt toodame eestlastele, siis ka meie peamine disainimeeskond koosneb siiski eestlastest. Küll aga palume tuge ka väljastpoolt, sest majandus ja mood on globaalsed. Trendid on üleilmsed ja me ei saa sulgeda oma silmi ning keskenduda üksnes Baltikumile. Nii et me kaasame välist jõudu ilmselt Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast, võib-olla Jaapanist ja veel teistestki riikidest.

Me peame võtma eesmärgiks rahvusvahelistumise. Selleks on vaja kogu aeg suurt pilti silme ees hoida. Kahjuks pole ettevõte seda viimase paari aasta jooksul teinud. Kui arvestada Eesti, Läti. Leedu rahvaarv kokku, saame 3,5 miljonit inimest - seda on sama palju kui Roomas. See pole just suur tükk.

Aga kõige aluseks on kasumlikkus - kõik peab toimima kasumlikult. Investori saab kaasata juhul, kui ta saab oma investeeringu kiiresti tagasi. Kui talle pakkuda, et ta saab selle "loodetavasti" kümne aasta pärast tagasi, siis ta tänab ja lahkub viisakalt, võimalust hetkekski kaalumata.

Mis ajaks te plaanite püsivalt kasumisse jõuda?

2021 peab olema aasta, mil me jõuame kasumisse.

Me ei tea, mida koroonaviirus teeb ja me oleme arvestanud, et see võib mõjutada ka meie 2021. aasta esimese poolaasta tulemusi. Aga me peame 2021. aastal kasumisse jõudma, muud võimalust ei ole.

Me lõpetasime Eestis tootmise pool aastat tagasi ja tagasiteed kahjuks ei ole. Mea peame oma tarneahela üle vaatama, et enamik tootmisest toimuks edaspidi Euroopas, peamiselt siis Lõuna-Euroopas, aga ilmselt ka Türgis. Meie tarneahel vajab lühendamist, sest me ei saa riskida sellega, mis võib vahepeal juhtuda, kui me planeerime oma tootmist aasta ette. Mõningane tootmine jääb siiski ka Hiina. "Made in China" ei ole kõik üks ja seesama, ka kõik luksusbrändid toodavad Hiinas. Seal on väga häid tarnijaid, kel on nii oskusteave kui ka vajalikud tootmisseadmed, nii et sealt võib saada ka väga head kvaliteeti. Näiteks üleriiete tootmises on nad maailma parimad. Seega kaalume seda tõsiselt, ilma kvaliteedis alla andmata.

Usun, et tulevikus ostab tarbija vähem, aga kvaliteetsemaid asju, mis peavad kauem vastu. Minu jaoks on kiirmoeajastu lõppenud. Zara ja H&M küllap jätkavad, aga ka nemad on tugevalt muutumas või vähemalt üritavad seda. Nad tõmbavad oma tootmist koomale. Ka nende klientuur muutub ja selle ees ei saa silmi sulgeda.

Sama peame ka meie silmas pidama. Ka meie oleme kõvasti end koomale tõmmanud ja õppinud, et tuleb paindlik olla.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: