Minu lapsed läksid sel sügisel kooli Rootsis. Esimesel koolipäeval lehvis koolihoovi lipuvardas vikerkaarevärviline lipp. Seda lippu kasutavad teatavasti seksuaalvähemused, kuid sel on väärtuste mõttes palju laiem tähendus. 

Õigupoolest lehvis vikerkaarelipp tol kuul kõigil siinse valla munitsipaalhoonetel ning linn oli täis plakateid, mis vikerkaarelipu kõrval teatasid, et see kommuun ehk vald on kõigile. 

Seega vikerkaarelipp kannab siin tähendust, et ükskõik kui vana või noor, kui mees või kui naine, kui tööline või kui sinivereline või mistahes koos- või abielusuhtes sa ka pole, oled austatud ja tervitatud siin elama. Vikerkaarevärvilise kotiga käisid ringi ka pensionärid. Samuti nägin vikerkaarevärvilise harjaga punkareid ning mõnelgi ametnikul märkasin rinnas vikerkaarevärvilist linti. See on kõigi nende vald. 

Mart Helmel oli õigus

Selles mõttes oli siseminister Mart Helmel õigus, kui ta andis intervjuus Deutsche Wellele mõista, et Rootsis suhtutakse hästi mistahes seksuaalse sättumusega inimestesse. 

Rootsi sallivuse aluseks on ühine arusaam väärtustest. Täpsemalt sellest, et inimest peab inimesena austama. Olgu tema elusaatus, isiklikud või maailmavaatelised valikud millised tahes. Igapäevapraktikas tähendab see, et inimestena on võrdsed iraaklasest laotööline ja norralasest professor, traditsioonilises abielus olev üliõpilane ja geiaktivistist taksojuht. 

Ja siin elades on inimesed selle võrdsuse üle uhked. Seda armastatakse esile tuua rahvusliku tugevusena. 

Mõistagi ei ole rootslasedki ükskõiksed teistsuguste valikute või teistsuguste inimeste suhtes. Siin on ka inimesi, kellele ei meeldi teiste perekonnakorraldus või poliitilised valikud. See on loomulik, sest inimesed ongi erinevad. 

Rootsis aga ei ole paslik olla ebaviisakas, jäme või solvav. See kehtib kõigi suhtes. Inimest või ühiskonnagruppi avalikult alandav, solvav või ründav käitumine on lihtsalt märk kesisest lastetoast ja labasusest. Usun, et tegelikult on see samamoodi ka Eestis - viisakas inimene oskab eriarvamusele jääda ka lugupidavalt. 

Õigus elada oma valikute järgi

Mainisin, et üksteise suhtes austav käitumine on rahvuslik tugevus. On tõesti. Seda võib selgitada ühe teise näite kaudu. 

Kui ühiskonnas on kokkulepe, et me ei varasta ja ei tapa ning piirame seadustega neid, kes sellest kokkuleppest üle astuvad, siis on meil kõigil tervikuna turvalisem selles ühiskonnas elada. 

Rootsis, aga õigupoolest kõigis vabades ühiskondades, kehtib põhimõte, et kõigil inimestel on õigus elada oma valikute järgi, kui nad sealjuures hoiduvad teiste alandamisest ja tagakiusamisest. Nii on kõigil turvalisem: ei pea kartma, et keegi sind solvab või õhutab sinu suhtes vaenu. 

Kui vaenuliku käitumisega näitab eeskuju poliitik, kuulsus või mõni muu avaliku elu tegelane, tähendab see mõnes mõttes automaatselt luba käituda sama moodi kogu ühiskonnal. See lõhub meid riigi ja veel enam rahvusena. 

Ühiskonna muudab tugevamaks see, kui keegi ei pea elama pidevas hirmus saada alandatud. Kui ühiskond ei ole pidevalt tülis ja avalik arutelu ei keerle kellegi labaste väljaütlemiste ümber, jääb palju rohkem aega sisuliselt arutada, kuidas riiki ja rahvust edendada.

Eesti ei pea olema nagu Rootsi, aga mõndagi päris head on meil rootslastelt õppida küll. Näiteks seda, et inimest tuleb inimesena alati austada - Rootsis austataks inimesena ka Mart Helmet. 

Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.