"Samost ja Sildam" arutlesid saates siseminister Mart Helme Deutsche Wellele antud intervjuu üle, milles ta ütles muu hulgas, et geid võiksid olla Rootsis, sest seal vaadatakse neile viisakamalt kui Eestis ning tema vaade geidele on ebasõbralik.

Samosti hinnangul oli Mart Helme intervjuu Deutsche Wellele provokatsioon. Ta tsiteeris saates Martin Helmet umbes aasta tagasi Suurbritannias tegutseva organisatsiooni Traditional Britain Group korraldatud üritusel peetud kõnet: "Kontrollime Eestis agendat klassikalisel viisil: provotseerides, eskaleerides, improviseerides. Noh, ütlete midagi, kõik hakkavad ringi jooksma ja karjuma, me ei vabanda, skandaal kestab umbes nädala. Ja kui tolm maha vajub, siis oleme saavutanud, et poliitiline debatt on narratiivi mõttes laienenud."

"Sa tahad öelda, et palju kõneainet, paksu verd ja kriitikat tekitanud Mart Helme, EKRE endise esimehe, praeguse siseministri intervjuu Deutsche Wellele ongi selline, et provotseerime, loome narratiivi, improviseerime? Samas me oleme mõlemad selle intervjuu ära vaadanud ja minu arvates seal pole ei provotseerimist, eskaleerimist ega mingit sellist teadlikku tegevust," kommenteeris Sildam.

"Seal lihtsalt üks vabariigi valitsuse liige rääkis seda juttu, millesse ta ise usub. Ükskõik, keegi ütleb, et on tõlkeviga, et ta ei öelnud mitte seda, et las seksuaalvähemused jooksevad Rootsi, vaid ta ütles, et las seksuaalvähemused jooksevad Rootsis. Minu arvates laias laastus pole vahet. Põhimõte on ju väga lihtne - vabariigi valitsuse liige peab seisma kõigi inimeste eest, ta ei saa ühte gruppi halvustada, ta ei saa olla ainult oma erakonnaliikmete selja taga või ees ja nii lihtne see ongi," lisas ta.

Samost vaidles Sildamile vastu. "Jah, Mart Helme vene keel on kindlasti rooste läinud võrreldes selle ajaga, kui ta Moskvas suursaadikuna töötas, ja ta väljendas seal kohati ennast ilmselt keelebarjääri tõttu kobavalt ja ebaselgelt. Siin nende käändelõppude üle võibki ju vaidlema jääda, mida ta siis tegelikult mõtles," rääkis Samost.

"Aga see võib-olla polegi oluline. Selge on see, et Mart Helme ei anna välisajakirjanikule intervjuud ilma, et see oleks eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud ja läbi kaalutud. See intervjuu ilmus videointervjuuna, see ilmus vene keeles, see ei olnud inglise või saksa keeles. Ilmselgelt Mart Helme oli valmis seda intervjuud andma, teades, et seal tulevad teatud teemad üles, sealhulgas, mis puuduab sanktsioone Venemaa vastu, mis puudutab Navalnõi mürgitamist ja muid selliseid asju," ütles ta.

"Mööngem, et ta kindlasti oli need teemad enda jaoks läbi mõelnud enne seda, kui ta Konstantin Eggertile seda intervjuud andma hakkas. Selles mõttes see kindlasti ei ole juhuslik. Seal oli kindlasti omajagu Mart Helme tavapärast nii-öelda teadvuse vaba voolu, kus ta rääkiski, mis tal hetkel peas liikus, oli improvisatsiooni, aga oli kindlasti ka seda, et mingi jutupunkt oli enne ära fikseeritud ja seda ta rääkis lähtuvalt sellest, kas ajakirjanik küsis või ei küsinud. Ajakirjanik küsis antud juhul teatud asju ja nendele küsimustele sai ka vastuse," lisas Samost.