Keit Pentus-Rosimannus: mis jääb alles, kui me enam Lääne väärtusi ei jaga?
On kohti, kus sõna on tegu. Eriti, kui seda sõna kasutab võimupositsiooni omav inimene, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
Debateerisin hiljuti vaenukõne teemal. Mõned päevad varem oli siseminister Mart Helme bravuuritsedes teatanud, et sõitku need teised Euroopa Liidu riigid seenele, tema ei lase Eestis mingil juhul vaenukõne eest karistusi karmistada. Ah et siis tuleb Eestil trahvi maksta? Helme on valmis meie kõigi maksurahaga trahvigi maksma, aga vaenukõne sisuline karistamatus peab tema sõnul Eestis säilima.
Ilmselt oli Mart Helme selleks ajaks rahvusvahelises meedias oma homofoobse intervjuu juba andnud ja teatanud, et kõigi Eesti inimeste turvalisuse eest vastutav minister vaatab geidele Eestis ebasõbraliku pilguga ja üldse oleks parem, kui nad jookseksid Eesti asemel mõnes teises riigis. Järgnenud soovitused sellest avaldusest lihtsalt mitte välja teha näitavad kahjuks, et ajaloost pole midagi õpitud.
Sõnades vaenamine viib varem või hiljem vägivallani
Vaenu õhutamise keeld on Eesti põhiseaduses kirjas selge põhjusega. Vihkamise ideoloogia on inimeste märgistamise, dehumaniseerimise tööriist, mille eesmärgiks on konkreetne grupp inimesi ühiskonnas marginaliseerida.
Vaenukõnet uurinud eksperdid teavad, et algul sõnades väljendatu viib varem või hiljem vägivallani, kriisini. Kui sellist tööriista kasutatakse kõrgeimal riigijuhtimise tasandil - võimul olevate erakondade juhtpoliitikute poolt, legitimeeritakse vaenamine ja vihkamine.
Kõik, kes ajalugu teavad, teavad ka, milleni selline asi välja viib. Vihkamisideoloogia kasvatab pinda järk-järgult. Grupp grupi järel. Pole teada ühtegi näidet, kus mitteväljategemine oleks lõppenud hästi.
Suures hulgas Eesti kodudes on pärast võimuliidu ühe juhtpoliitiku väljaütlemist nooremaid ja vanemaid, edukaid ja vähemedukaid inimesi, kes said haiget. Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi soovitus võimuliidu ühe juhtpoliitiku homofoobset avaldust lihtsalt ignoreerida on nende jaoks sõnum, et nad ongi üksi, et ülejäänud pööravad lihtsalt pilgu ära. Peaminister Jüri Ratase jutt, et "aga valitsus ei plaani neid sõnu (ilmselt riigist väljasaatmist) ju täide viima hakata" … noh, saate isegi aru.
Mis siis alles jääb?
On veel üks tasand, mida riiki juhtivas võimuliidus esindet vihkamist kandev ideoloogia otseselt mõjutab. Meie julgeoleku vaatest keeruline asukoht, ohtude iseloom ja me oma võimekuste paratamatu piiratus on pannud meid pikalt pingutama selle nimel, et kogu siinne regioon oleks koostöös liitlastega kaitstud. Üksi poleks see lihtsalt võimalik.
Eesti õhuruumi turvab praegu Ämarist Saksa õhuvägi, enne neid tegid sama Prantsusmaa õhuväelased. Tapal paikneb Ühendkuningriigi juhtimisel liitlaste lahingugrupp, millesse panustavad ka Taani ja Prantsusmaa. Meie julgeolekusse on oma tehnika ja vägedega andnud oma osa hispaanlased, ameeriklased, poolakad, kanadalased, tšehhid, belglased.
Miks meie liitlased siia tulevad? Miks nad toovad siia oma maksumaksja raha eest lahingumasinad, sõjalennukid, tehnika? Miks on nende jaoks oluline ühte Euroopa ja NATO serval asuvat riiki turvata? Sest see on ühine, jagatud väärtusruum, mida kaitstakse.
Kui Eestis võimul olijad asetavad meid järjest ja järjest sagedamini tehtavate avaldustega sellest ühisest väärtusruumist väljapoole, asetavad meid üksi kuskile eemale, siis mis alles jääb? Ajalugu on seda meile valusalt juba näidanud.
EKRE poliitika tuum ei muutu
Helmede poliitika tuum on püsinud järjepidevana - Eesti isoleerimine ülejäänud Lääneriikidest, kordamööda teadlaste, diplomaatide, välismaalaste, arstide, ajakirjanike avalik hirmutamine ja mõnitamine, meie rahvusvahelise usaldusväärsuse murendamine. Nad on seda tõestanud juba nii korduvalt, et aeglasemadki peaks aru saama - see ei muutu. Muutuda saab see, kas vihkamisideoloogia on legitimeeritud kõrgeimal võimalikul riigijuhtimise tasandil - valitsuses.
Mõtlen, et mismoodi te vaatate nendele teie valitsuse osapoole mõnitamise, hirmutamise, alandamise osaks saanud Eesti inimestele otsa, isamaalased, keskerakondlased? Nad ju teavad ja saavad aru, et kui teie neid vihkamisideolooge võimul ei hoiaks, ei oleks neil sellist legitiimsust ja platvormi. Vihkamise märk ei ole enam ammu ainult EKRE märk. See on teie valitsuse märk, sest ainult teie toel on see kõik valitsuse tasandil ja valitsuse nimel võimalik. Millele te veel loodate?
Vihkamist levitav mõtteviis ei kao sellest võimuliidust Mart Helme ümberpaigutamisega põhiseaduskomisjoni juhiks, või ükskõik, mis muuks asjapulgaks, kui Isamaa ja Keskerakond hoiavad EKRE-t mentaliteedi "Näita ust!" kandjana valitsuses edasi laamendamas. Kuniks EKRE on võimul, on võimul ka vihkamisideoloogia. Keskerakonna ja Isamaa otsusel ja abil. See on teie valik, kolleegid.
Toimetaja: Kaupo Meiel