"Tänu valitsuskoalitsioonile on vaenu õhutamine erinevate vähemuste suhtes muutunud järjest tavapärasemaks. Aga õigusriigis ei peaks see nii olema ja vaenu õhutamine ja avalik vägivallale kutsumine, peaks olema kriminaalkorras karistatavad, isegi kui koheselt ei ole konkreetseid ohvreid," ütles eelnõu üle andnud Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas erakonna pressiesindaja vahendusel.

Kallase sõnul algatab Reformierakond eelnõu vaenukõne kriminaliseerimiseks, et ühiskonnas vaenu õhutajaid saaks korrale kutsuda.

Kallas viitas ettekandes põhiseaduse paragrahvile, mis ütles, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Sama paragrahvi kohaselt on rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkammise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist erinevate ühiskonnakihtide vahel.

Eelnõu seletuskirja järgi rikuvad rassism ja ksenofoobia otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi põhimõtteid. 

Seletuskirja järgi on Eesti osalisena Euroopa Liidu nõukogus võtnud vastu otsuse teatud rassisimi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, kuid ei ole seda kokkulepet siiani täitnud ja vastavaid muudatusi karistusseadustikku sisse viinud.