Ma esindan Eesti Vabariigi põhiseadust, ma esindan sõnavabadust, ma esindan põhilisi inimõigusi ja tervet mõistust. Võin selle pärast veelgi kannatada, olen harjunud. Berk Vaher ei luba mul Tartu Kirjanduse majas pedofiilia ohvritele pühendatud raamatut esitleda ja loetud tundide eest vabanesin Facebooki-vanglast, kus istusin Hunter Bideni rüperaali erutava sisu avalikustamise eest.

Ja kuna see ei ole avalik kiri, siis tuleb selle eest ka maksta. Ma ei ole nuumatud kontoriametnik vaid vabakutseline kirjanik, kelle kuus raamatut järjest ei ole leidnud riigi rahaarmu.

Selgituseks, kirjanikud on need, kes kirjutavad raamatuid, see on üks liik kultuuritegelasi, kes on teoreetiliselt põhiseaduse kaitse all. Ühelgi kirjanikul peale minu ei näi olevat midagi sõnavabaduse piiramise vastu, mida see juhm ja alatu vaenukõne eelnõu kindlasti on, seega olen ma vähemus ja mul on õigused.

Vaikiva ajastu eelnõu

Ma ei ole jurist, aga olen olnud politseilise uurimise all ja ka kohtu menetleda, mõistagi ebaväärikates kirjandusküsimustes, ehkki süüdi ei ole veel mõistetud, tean ma väga hästi, millest ma räägin. Usaldusväärset juriidilist infot ongi hetkel raske leida, sest CNN-i staarekspert Jeffrey Toobin sai kinga mõõdukalt liberaalse elustiili eest - mehike ostsustas zoomi-kõne ajal kaamerasse masturbeerida.

Vaikiva ajastu eelnõu ajalooline kontekst on järgmine: et rahapesu uurimise vastu võitlev opositsioon esitab euroopa türanlikke väärtusi esindava vaenukõne eelnõu pärast seda, kui üks meedia ja vanasorose ebasoosingusse langenud poliitik tunnistas ausalt, et talle ei meeldi homod, sest nad käituvad halvasti.

Enne seda on sorose inimõiguslaste kontori ja politsei koostöös avatud vaenukõne pealekaebamisliin ja levivad kuuldused sellest, et euroliit kavatseb eestit trahvida vihakõne kriminaliseerimata jätmise pärast. Mõne aja eest on president kinnitanud, et sõna on vaba ja oma sõnade kinnituseks poseerinud koos kurja ja kasimata suuga transvestiidiga.

President mõistagi toetab vaikiva ajastu eelnõud, see on ju loogiline, igati ettearvatav. Vaikiva ajastu eelnõu mõte ei ole kindlasti konservatiivse, rahvuslikult meelestatud ja heteroseksuaalse enamuse vaikima sundimine, see on juba juhtunud, Karol Kallas on hea näide inimesest, kelle avaldumisvõimalused piirduvad Objektiiviga. Ma olen uhke selle üle, et ma ei saa enam ka luuleraamatuid avaldada - ohtlik.

Ma julgen oletada, et meediagetod, kuhu me Karoli ja paljude teistega oleme surutud, väljuvad kontrolli alt. Uued Uudised, kuhu ma regulaarselt kolumne kirjutan, oli selle nädala algul uudis.net andmetel kõige populaarsem väljaanne Eestis ja kontrollis 20 protsenti meediaruumist, soovitan ennast selle reitingumootoriga kursis hoida.

See on ilmselge ohumärk, palju paremini rahastatud, fundamentalistliku globalismiusku kuulutavad esinduslikud kaubamärgid ja nende kliendid peavadki olema raevus ja meeleheitel.

Narratiiv on käest libisenud, Mart Helme poetab sõnakese ja meediakiun tõuseb taevani - kurja pilguga vaatamise teema varjutab Bidenite perekonna jõledad teod. See ei ole adekvaatne ega mõistusepärane meediareaktsioon.

See on meediasektantlus, alandamine, vaenamine, rüvetamine ja pesuehtne ideoloogiline sõda, infooperatsioon infooperatsiooni otsa, ei midagi muud. Miks keegi seda rahvusriigile vaenulikku propagandat lugema peaks? Sellepärast ei loetagi, mina ei loe ja reitingud näitavad, et minusuguseid on palju.

Mõistagi ei saa rahapesunomenklatuur oma jõuramist lõpetada, ees ootab vangla, ma väga loodan, et kunagi jõuavad kohtupinki ka ajakirjanikest kuriteovarjajad ja kuriteo uurimise takistajad - nad on kaasosalised. Õnneks ei muuda eesti meedia mingil kombel liitlase kohtupidamist, selleks pole siin kellelgi piisavalt raha. Agoonia, ei enamat.

Kogu see homodele ilma sõpruseta vaatamise kärarikas hukkamõist meenutab mulle keskaegseid nõiaprotsesse, kus naabrinaine kellegi lehma peale kurja pilguga vaatas, lehm muidugi selle peale ahtraks jäi ja kuri nõiamoor tuleriidal tuhaks põletati. Ja kui keegi juba kuskil aher on, eks siis tuleb leida ka süüdlane - kurja silmaga nõid.

Käes on mitte ainult vaikiv ajastu vaid vaikiv keskaeg

Ma küll ei tea, millest ja kuidas peaks edaspidi kirjutama, kui kriminaliseeritakse seisukohad, millel ei peagi olema konkreetset ohvrit. Vanasti oli kuriteol ohver, nüüd on need kaks asja lahutatud nagu riik ja kirik, progress on ilmne. Maaletoomisel on uus ilma ohvrita hirmsa kuriteo liik - piisab kurjas silmaga vaatamisest, lehma ahtrus ei puutu enam asjasse. Ohver on läbitud etapp.

Samas on ju väga palju tegusid, millel pole konkreetset ega ebakonkreetsetki ohvrit, näiteks filateelia ja iluaiandus. Kui aga kriminaliseerida üks ilma ohvrita tegevus, näiteks homode kohta arvamuse avaldamine või kurja silmaga vaatamine, siis vastavalt põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise nõudele tuleb kriminaliseerida ka markide kogumine, sest ka sellel tegevusel puudub konkreetne ohver. No ei ole ohvrit.

Pääsu pole, isegi kui sul õnnestub tõestada, et sinu tegevusel on ohver, kas selle eest pead silitatakse? Ja kas mõni tõestatud ohver vähendab mittetõestatud mitteohvrite kannatusi? Vaevalt küll, kinniminek on kindel nii ehk teisiti, piisab kellegi poliitilisest, seksuaalsest voluntarismist või lihtsalt suvalisest lurjusest ja tema kaebusest.

Lisame eelnevale võrdse kohtlemise alusel ka muud ohutud tegevused ja tegematajätmised, millel pole konkreetset ohvrit, ka ohvri vabad tegematajätmised tuleb samast loogikast ja põhiseadusest lähtuvalt kriminaliseerida. Kui sa ei ole filatelist, ei kogu postmarke, siis pole sul samuti konkreetset ohvrit. Hakkame aga heaga kohtu poole jalutama, kodanik.

Ühesõnaga kõik tuleb kriminaliseerida, teed midagi või ei, normaalsel tavalisel igapäevasel inimtegevusel ei ole konkreetset ohvrit. Seega on võimalik ja ilmselt ka vajalik kõigi ja kõige kriminaliseerimine, ega siis ilmaasjata ei räägita alateadlike eelarvamuste kriminaliseerimise vajadusest - kõigile peab saama lambist hagi selga lüüa.

Vaikiva keskaja eelnõu autoritele ning pooldajatele vaatan ma tülgastuse ja põlgusega kui pooletoobistele, kellel puuduvad oma seisukohtade kaitseks argumendid ja kes põhjendamatu juriidilise vägivallaga oma poliitilisi vastaseid üritavad kõrvaldada - see on justiitsmõrva eelnõu, see saab olema massimõrv ja õõvastav inimsuse vastane kuritöö.

Kordan veel kord, et viiekümnendad on tagasi, kultuurigenotsiid jätkub, taas tehakse pingutusi, et kõiki saaks vastavalt mingi alatu kommunistlik-homoseksuaalse rahapesu vähemuse omavolile suvalt vangi toppida ja mina olen ainus kirjanik, kes tunneb muret sõnavabaduse porritrampimise pärast. Teistel on olulisemad probleemid - kliima, abort ja maailmalõpp kohe.