Koalitsioon ei suutnud ka teisipäeval pingeid maha võtta, milles asi?

Jah. Ma ei saa selle intervjuu käigus öelda, et meie poliitiline kriis koalitsioonis sees on lahenenud. Ei ole. Olukord on jätkuvalt pingeline. Asi on selles, et nendes teemades, mis on meid sellesse kriisi toonud, ei ole me suutnud poliitiliselt kolme erakonna vahel kokku leppida. Mu tunnetus on hetkel see, et kolm partnerit töötavad lahenduse leidmise nimel. Kas see lahendus tuleb, seda on hetkel keeruline öelda. Teiseltpool soovin ma öelda, et valitsus jätkab oma tööd ja poliitiline kriis ühel hetkel üht või teistpidi peab läbi saama.

Kas riigikohtu otsus pensionireformi kohta võttis valitsuses pingeid maha?

Selles osas ei ole valitsuses pingeid olnud. Koalitsioon on mitu korda öelnud, et meie soov on muuta teine sammas vabatahtlikuks. Ma kindlasti tervitan tänast riigikohtu otsust. Kõige olulisem meie inimestele ja kogu ühiskonnale on see, et saabus õigusselgus ja kindlustunne.

Ja tegelikult siin on ka oluline minu meelest see, et öelda aitäh ka vabariigi presidendile, sest president pöördus selle vaidlusega riigikohtusse, riigikohus sai seda teemat arutada ja ma arvan, et nüüd on see lõplikult läbi vaieldud ja kohus on kindlasti iseseisev, autonoomne ja on oma otsuse langetanud. Nii et ma arvan, et see on hea.

Meie inimestel on nüüd vabadus ise otsustada, kuidas nad soovivad oma säästudega, mis neil on teises sambas, edasi tegutseda. Ma olen täiesti veendunud, et inimesed teevad ratsionaalseid, läbimõeldud ja tarku otsuseid. Nii et mul on hea meel, et see otsus on langetatud.

Aga tulles kriisi juurde tagasi, siis Martin Helme ütles täna, et puntras on mitmed teemad - väärtusteemad ja ka see, et kes selle kriisi ikkagi põhjustas. Mart Helme teatas, et EKRE oma väärtustest ei tagane. Kas Keskerakonnal on ka mõned mitte just punased jooned, aga omapoolsed soovid, mida on vaja täita, et pingeid maha võtta?

Jah, nende joonte kohta. Ma arvan, et Keskerakonnal on sinimustvalged jooned, kõigepealt - punkt üks. Punkt kaks on see, et need punased jooned on alati siis olemas, kui nendeni jõutakse. Ma arvan, et need, kes tahavad teha poliitikat ja läbi poliitika teha Eestimaa ja Eesti inimeste elu paremaks, need peavad arvestama, et seda poliitikat saab eeskätt teha, kui ollakse riigikogus, aga kui ollakse ka koalitsioonis. Koalitsioon ei koosne ühest erakonnast riigi tasandil, koosneb kahest-kolmest või rohkemast erakonnast ja see tegelikult tähendab, et tuleb leida kompromisse.

See lause ei ole sisutühi, et poliitika on kompromisside kunst. Tegelikult läbi kompromisside me saame kõige paremaid, kõige laiapindsemaid otsuseid teha.

Ja nüüd, kui küsida, et mis see tuum on, siis minu jaoks on tuum see, et ükskõik mis on inimese sugu või nahavärv või seksuaalne sättumus või vanus või see, missugust usku inimene usub... Inimestel peab olema mõnus, inimestel peab olema hea, turvaline, armas siin Eestimaal elada. Ja selle eest kindlasti ma soovin seista. Ei saa me öelda ühelegi grupile siin ühiskonnas ükskõik, mis alustel, et te kuidagi ei ole siia oodatud või peate ära minema.

Ja eks nendel teemadel need arutelud ka siin kriisis meil hetkel on. Mulle küll tundub, et tegelikult ükski kolmest erakonnast ei ütle seda, et jah, me soovime, et mingi grupp läheb ära Eestist, aga tõsi on see, et need valusad laused on öeldud rahvusvahelisele ajakirjandusele ja midagi pole teha - seda ütlust tagasi täna ei saa võtta. Nii et selle üle loomulikult vaidlus käib.

EKRE on rõhutanud, et siseminister Mart Helme mitte mingil juhul tagasi ei astu. Kas see küsimus on koalitsiooni sees üldse tõstatunud?

Mulle tundub, et EKRE tõstatab enda jaoks küsimusi sageli ise üles. Aga kui ma ütlesin eile (esmaspäeval - toim.), et me oleme selle koalitsiooniga
poliitilises kriisis, siis see ei ole sisutühi lause. Nii see ongi. See olukord on väga keeruline. Ma arvan, et minu poliitiku teel on olnud see tänane kriis kõige keerulisem poliitiliselt.

Kas see laheneb või mitte... Ma töötan selle nimel, et see laheneks, aga seda lahendust hetkel ei ole. Kas keegi peab tagasi, edasi astuma või vasakule või paremale, siis intervjuude vahendusel need lahendused ei sünni. Need sünnivad kui osapooled istuvad koos ja püüavad lahendusi leida.

Aga on kõlanud mitmelt poolt, et Keskerakonnale ei meeldi abieluteemalise rahvahääletuse korraldamine kohalike valimistega samal päeval. Kas te taotlete selle kokkuleppe muutmist ja kas kriisi lahendamisele aitaks kaasa, kui EKRE nõustuks mingi muu ajaga?

Ma veelkord ütlen, et seda kriisi tuleb lahendada - kui osapooled seda soovivad ja mulle täna tundub, et soovivad - ikkagi nõupidamiste ruumis.

Aga ühte ma ütlen küll oma põhimõttest lähtudes, et ma arvan, et see, mis toimub meie kodudes, kuidas inimesed armastavad ja kui nad on õnnelikud, siis minu meelest see on väga tore. Seda ma pooldan ja selle eest ma soovin seista.

Kui küsida, mis saab sellest rahvahääletusest, millal see toimub, kuidas toimub, mis küsimuse osas see toimub, siis selge on see, et ka need küsimused tegelikult vajavad vastust. Et selle küsimusega minna välja, mis on koalitsioonileppes kokku lepitud, siis siin on väga tugevad juriidilised, õiguslikud hinnangud, et sellist küsimust küsida ei saa.

Kas Keskerakond oleks nõus küsitluse korraldamisega kohalike valimiste päeval või mitte?

Kindlasti see rahvahääletuse küsimus on samuti kujunenud hetkel selle kriisi
epitsentrisse. Tuleb töötada kindlasti selle nimel, et sellist ühiskonna polariseerumist ei toimuks. Need on väga ohtlikud tendentsid. Seda, millal see küsitlus toimub või mitte, eks seda tuleb arutada.