Kokk ütles neljapäeval ERR-ile, et on vara spekuleerida, kui palju inimesi teisest pensionisambast lahkub ning sellele põhinevaid otsuseid ei oleks paslik teha.

"Peame aru saama et on kaks erinevat asja, milline protsent lahkub teisest pensionisambast, aga teine palju olulisem on see, kui palju nad omale teise sambasse raha kogunud on," selgitas Kokk.

Kokk märkis, et ilmselt lahkuvad need, kes sinna palju raha kogunud ei ole ning sealt tulumaksu täiendav laekumine ei ole väga suur.

Kokk sõnas, et teoreetiliselt lähenedes saab öelda, et 75 protsenti pensionifondidega liitunud inimestest on sinna kogunud 25 protsenti fondide raha väärtusest ning 25 protsenti on kogunud ülejäänud raha.

Komisjoni esimees lisas, et küsimus ongi selles, milline osa neist inimestest oma raha teisest sambast välja võtta soovib.

"Tulumaksust tulevat raha ei saa ühekordsete kulude katteks võtta. Seda tuleb vaadata pikema plaanina ja teha need otsused, millised on need investeeringud, mis ka tulevikus Eesti majandusele tulu toovad," sõnas Kokk ja lisas, et suure tõenäosusega on tulumaksust lisanduv raha ühekordne tulu ning oluline on sellega arvestada.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Laev ütles ERR-ile, et praegu menetluses olevat riigieelarve seadust ja eelarvestrateegiat riigikohtu otsus pensionireformi suhtes ei mõjuta.

"Küll võtab rahandusministeerium pensionireformi mõjud arvesse 2021. aasta kevadel koostatavas majandusprognoosis ning selle alusel kevadel 2021 toimuvas RES-i protsessis," lisas Laev.