Sel nädalal tuli siseministeerium välja plaaniga lisaks suhtlusrakendustelt liiklusandmeid nõuda ka hakata registreerima kõnekaartide kasutajaid. Rahandusministeerium plaanib inimeste laenud ühte andmebaasi kirja panna. Opositsioon tahab vihakõnet keelata. Nimede vahetusel kontrollitakse ega inimesed juhuslikult koos ei ela.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on kogu aeg olnud taotlus inimeste üle piiranguid ja kontrolli suurendada. "Alates põhiseaduse jõustumisest 1992. aastal kogu aeg on olnud neid soove, et kas julgeoleku huvides või lihtsalt sellepärast, et inimesed ei käiks üksteisele närvidele või elaks viisil, mis tundub kellelegi, kes selle piirangu välja mõtleb, meeldivat, et neid on ikka välja pakutud," märkis ta.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaare sõnul on Eestis väga selged reeglid, millal kogutud andmetele ligi pääsetakse ja inimestel pole põhjust karta.

"Meil on väga selgelt Eestis väga selged reeglid, millal nendele andmetele üldse juurde pääsetakse ja see on kaetud nii mitmete lubade süsteemi järelevalvesüsteemidega ja, ja, ja see kindlasti annab selle garantii sellele meie igapäevaprivaatsusele, et keegi ei ole meie selja taga meie teadmata nuhkinud," ütles ta.

Samast ministeeriumist kureeritava nimevahetuste toimingute käigus jälle võib-olla just on alusetult inimeste rahvastikuregistri andmeid uuritud, kahtlustab õiguskantsler. Seda olukorras, kus ametnik on kontrollinud ega nime muutja ei taha endale võtta perenime, mida kannab tema elukaaslane. Ühise aadressi puhul on nime muutmisest keeldunud.

"Tõepoolest kui on kahtlus, et tegelikult ei ole vabalt valitud nimega vaid soovitakse elukaaslase nime, siis on üks võimalus vaadata ka, kes selle inimesega koos rahvastikuregistri andmetel ühel pinnal elab. Selles mõttes, ega tegelikult ju iga ametnik on oma otsuses ja menetledes iseseisev. Et see kahtlus on ju kuskil ametlikul või tema uurimiskohustus on ametnikul," rääkis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas.

Ega ka vaid ametnikud või valitsus ei taha uusi reegleid ja piiranguid. Näiteks opositsiooniline Reformierakond esitas sel nädalal eelnõu, mis kriminaliseeriks ka inimgruppide sõnades ründamise või nende vastaste tegude propageerimise, millele reaalseid tegusid ei järgne.

"Me nägime just valitsuse pressikonverentsi, kus isegi sellistele ütleme üleskutsetele saata inimesi Eestist ära ei järgnenud mitte mingisugust halvakspanu isegi kõige kõrgemal tasemel, kui sellel võivad olla täiesti reaalsed tagajärjed siis inimeste elule, tervisele, avalikule korrale, siis, siis noh, peab olema ju mingi sanktsioon," rääkis Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Isikuvabadustega tegelenud vandeadvokaat Paul Keres sellist vaadet ei toeta.

Sel nädalal tuli ka rahandusministeerium välja plaaniga registreerida kõigi inimeste laenud ühtses andmebaasis, nagu soovivad pangad.

"See näitab minu arvates põhimõttelist usaldamatust oma kodanike suhtes või riigi elanike suhtes, eriti arvestades seda, et tegelikult praegu on ju ka see küsimus täiesti piisavalt ära reguleeritud, sest kui sa lähed panka näiteks laenu küsima pank küsib su käest, et oled sa kellelegi ka võlgu veel. Ja kui oled, siis kui palju. Sa pead andma tõeseid andmeid selle pärast, kui sa annad talle valesid andmeid, siis on kelmus, see on kuritegu. Et miks on vaja seda vinti üle keerata, ega ma päris hästi aru ei saa," rääkis Keres.

Õiguskantsleri hinnangul on asjad siiski pigem hästi. "Kui ma ütlen, et meil on niigi hästi läinud, siis pean silmas seda, et kas või koroonaga seotud piirangute kohta meie avalikkus ikkagi lubab küsida, et kas piirangule on mõte kas see eesmärk on saavutatav, kas ta on küllalt kaalukas selleks, et majandusvabadust inimeste vabadust ennast inimesena teostada, olla nii, nagu ta soovib."