Ülle Madise selgitas, milline ei tohiks rahvaküsitluse küsimus olla, et ta oleks põhiseaduspärane.

"Üks mittepõhiseaduspärane variant oli kirjas koalitsioonilepingus ja sellest on praeguseks ka loobutud. Eesti põhiseadus lubab ainult ausat rahvahääletust. Rahvale petukaupa pakkuda ei tohi. Tuleb esitada selge küsimus, mis on arusaadav, mis ei eksita, mis ei suuna, milles ei ole peidus veel varjatud sõnumeid. Ei tohi panna inimesi selle fakti ette, et kui te tahate hääletada selle valiku poolt, peate nõustuma veel ka tolle, tolle ja tolle valikuga. See on nüüd üks kontrolli kriteerium. Teine on põhiseaduses loetletud piirangud, et ei tohi olla seost eelarve, maksude, riigikaitsega, välislepingutega jne. Ja kolmas kriteerium ütleb, et ükskõik, kas vastus sellele küsimusele tuleb ei või jah, siis rahva vastus on alati õige ja põhiseaduse järgi ka siduv," rääkis Madise.

Kui Eesti kodanikud peaksid otsustama, et abielu definitsiooniks on ühe mehe ja ühe naise liit, siis Madise hinnangul ei saa sellest kindlasti järelduda, et kooseluseadus kaotaks kehtivuse. "Ja riigikohus on praegu korduvalt ka põhiseaduse järelevalves kinnitanud, et kooseluseadus kehtib täpselt nii nagu ta on riigi teatajas avaldatud. Teda täidetakse, kooselulepinguid Eestis sõlmitakse ja teda tunnustatakse," kommenteeris Ülle Madise.

Saatejuht Johannes Tralla küsis Madiselt, kui mures on ta selle üle, et Eesti ühiskond kevadel polariseerib ja piltlikult öeldes lähevad kõik omavahel tülli.

"Mina arvan, et mina kellegagi tülli minna ei kavatse. Ja ma loodan, et kellelgi ei õnnestu ka näiteks minuga tülli minna. Ma arvan, et igaühel on võimalik võtta siin mõistlik ja lahke positsioon. Ja üks oluline tõetera on ka see, et enda õnnetunnet ei tasu siduda sellega, et keegi teine peab selle nimel õnnetu olema," vastas Madise.

Tralla tõstatas saates ka teema, kust lõpeb sõnavabadus ja algab solvamine ja vihakõne.

"Ühiskonnas on olemas sotsiaalsed normid, mida ei olegi kirja pandud. Need avalduvad selles, et mingil viisil käitumine loetakse mittekõlbeliseks, loetakse inetuks, inimene, kes sellisel viisil väljendub, jäetakse seltskonnast kõrvale, teda laidetakse. Ja hoopis teine tase on see olukord, kus riik on oma normidega tõmmanud piirid maha ja mingil viisil väljenduse keelanud," sõnas Madise.

"Sõnavabaduse kuritarvitamisega on nõnda, et kui inimesed ühiselt sellist sõnakasutust hukka ei mõista, vaid pigem teevad järele, siis see laieneb," jätkas ta.

Küsimusele, kas minister võib suhtuda ebasõbralikult ühte ühiskonnagruppi ja seda ka avalikult väljendada, vastas Madise, et sõbralikkus on üks väga kummaline määratlus.

"Minister esindab - eriti kui ta esineb välisajakirjanduses intervjuuga - paratamatult riiki. Nii et mida niisugused avaldused võivad tähendada, eks seda oskab igaüks ise hinnata. Õnneks või kahjuks me ei ela sellises riigis, kus kohus hindaks ministrite kõnepruuki ja suhtumist rahvusvähemustesse, seksuaalvähemustesse või teistesse kaaskodanikesse. See ongi täpselt see koht, kus ühiskond peab ise ära tunnetama, kust see piir jookseb," lausus Madise.

"Vahel võib olla väga köitev see mõte, et küll oleks hea, kui riik kirjutaks ette. Et kes ja kuidas tohib riides käia, kes mida peab ütlema, mis fraasidega tohib rääkida, aga see hävitab tegelikult vabaduse, hävitab loomingu ja lõpuks võib hävitada ühiskonna. Sest kasvõi ajakirjandusvabadus on erakordselt oluline. Mulle tundub, et viisakat, väärikat ja rahulikku suhtlust ja võimet rahulikult mitte nõustuda saab arendada ainult nii, et inimesed ise tahavad head olla ja tunnustust pälvida," lisas Madise.