Prügi sorteerimine ei ole kümne aastaga kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti inimesed ei ole viimase kümne aasta jooksul sugugi rohkem prügi sorteerima hakanud ja olmeprügi koostis on püsinud ühesugune. Kui inimesi ei suudeta motiveerida rohkem prügi sorteerima, võib ohtu sattuda Eesti keskkonna eesmärkide täitmine.

Kuigi Eesti on võtnud eesmärgiks alates 2020. aastast võtta ringlusesse vähemalt 50 protsenti kodumajapidamisest pärit paberi, plasti, metalli ja klaasi jäätmeid, ei ole sisuliselt veel eesmärgini jõutud.

Sellel aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse tehtud uuringu alusel ei ole viimase kümne aasta jooksul segaolmejäätmete liigiline koostis oluliselt muutunud. Võrreldes 2012. aastaga on segaolmejäätmetes vähenenud ohtlike jäätmete ja elektroonikaseadmete sisaldus, kuid mõnevõrra suurenenud on  plasti ja biojäätmete osakaal.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma sõnul leiab siiani kolmandikku pakendijäätmetest, biojäätmetest, paberist, papist ja klaasist siiani segaolmest.

Üks põhjuseid, miks prügi sortimise eesmärk ei ole täitunud, on jäätmekäitleja Ragn-Sellsi hinnnangul mugava süsteemi puudumine

"Nii palju kui meie oleme teinud küsitlusi, tarbijad ütlevad, et see ei ole mugav, kui ma pean oma pakenditele leidma ise lahenduse. Käima, otsima mööda linna, millisesse pakendikonteinerisse ma saan ära anda," rääkis Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

Pesti sõnul on praegu valdavalt konteinerpargid avalikud ning oleks vaja muuta seadudandlust ja tuua pakendite üleandmine inimeste kodudeni.

Prügi sortimise süsteemi saaksid parandada ka kohalikud omavalitsused.

"Näiteks Tallinna linnas selgesti on biojäätmed ehk toidujäätmeid segaolmejäätmetes vähem kuna Tallinna linn on ainuke omavalitsus, kes üle kümne aasta on neid jäätmeid juba liigiti kogunud. Samas kui me vaatame pakendijäätmeid, siis tegelikult pakendijäätmete liigiti kogumise osas on eriti nukker pilt maapiirkondades, kus siis pakendi kogumispunktid on muutunud sisuliselt kõikide jäätmete kokkutoomise kohaks," rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht Harri Moora.

Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase

Moora sõnul on vaja suurendada inimeste teadlikkust prügi sorteerimisest, sellest veel olulisem on aga tagada süsteem, vastutus, rahastus ja läbipaistvus. "Kui seda me ei tee, siis üksi meie heast tahtest jäätmeid liigiti koguda, kuskile ära viia, sellest ei piisa," lisas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: