Uikala prügila on eraettevõte. Ilma omaniku loata ei tohi seal midagi teha, isegi mitte põlengute videosalvestisi näidata. Veebis on kõige "värskemad" uudised pärit 2011. aastast. Prügila omanik on firma Ekovir OÜ, millest 98 protsenti kuulub Natalia Ossipenkole. Tema abikaasa on tuntud ärimees Nikolai Ossipenko, keda saadab Ida-Viru kommunaalkuninga ja poliitikaelu halli kardinali kuulsus.

"Insighti" korduvatest palvetest hoolimata ei nõustunud Ekoviri esindajad võttegrupiga kohtuma, lubades saata oma kommentaarid meiliga. Saate eetrisse mineku ajaks polnud neilt vastust tulnud.

Hirmuäratavad numbrid

Põlengute statistika on päästeameti tõsiselt muretsema pannud. Päästeameti Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja Tarmo Antoni sõnul sõitsid päästjad 2018. aastal prügilasse põlengut kustutama seitsmel korral, 2019. aastal oli väljasõite üheksa, 2020. aasta oktoobri lõpuks juba seitse. "Ja need põlengud ei kesta kolm-neli tundi, vaid kaks-kolm päeva!" hüüatas Anton.

Kokku on päästjad veetnud viimase poolteise aasta jooksul prügilas kõvasti üle 250 tunni. "Meile on see tõsine probleem. See on probleem nii ressursside kui tööjõu mõttes, see on füüsiliselt raske ja kulukas. Ja iga tulekahju kustutamisele tuleb kulutada maksumaksja raha!" pahandas Anton.

Ametliku versiooni kohaselt tekivad põlengud Uikala prügilas jäätmete isesüttimise tõttu. See reaktsioon on omane kergestisüttivatele ainetele ja materjalidele. Teatud ained reageerivad omavahel, reaktsiooni tulemusel eralduvad muu hulgas gaas ja soojus ning põleng ongi käes. Miks aga süttib prügi Uikalas sellise regulaarsusega, peaksid uurima keskkonnainspektsiooni töötajad.

Juba 2018. aastal leidsid ametnikud suure kontrolli käigus Uikala prügilast terve rea rikkumisi, mis olid seotud jäätmete hoidmisega.

"Keskkonnainspektsioon tegi kaks ettekirjutust. Esimene puudutas jäätmeid, mida oli hoitud ajutise ladustamise sektsioonis üle kolme aasta. Teine puudutas jäätmeid, mis olid olnud seal alla kolme aasta, ent mille kuhjad olid lubatust palju suuremad," rääkis keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis.

Esimene ettekirjutus on jagatud kuueks etapiks. Kõik etapid on lihtsad: teatud kuupäevaks tuleb korda teha üks jäätmesektsioon. Kuus etappi vastavad sektsioonide arvule. Praeguseks on kätte jõudnud kuuest etapist viie täitmise tähtajad, ent muutunud ei ole midagi. "Kui nad aasta lõpuks ettekirjutust ei täida, määratakse neile trahv. Praegu tundub, et nad ei täida seda," ütleb Lizdenis.

Lisaks isesüttimistele tekivad põlengud ka seadmete rikkimineku tõttu. Ametnike sõnul ei töötanud prügilas pikka aega prügitampimisrull. "See hunnik, kus oli viimane prügi, pidi minema lõplikule utiliseerimisele. Seal oleks pidanud pidevalt töötama prügitihendusrull. See rull oli neil pikka aega rikkis. Nad ei pressinud prügi kokku, sellepärast tekkisid õhumullid," jutustas Käthlyn Lizdenis.

Sellest rikkest kuulsid ametnikud alles pool aastat hiljem. Ettevõte pole kohustatud ametnikke oma tehnika riketest teavitama.

Loodame vältida halvimat

Ametnikud loodavad mõjutada firmat trahvidega. Nad märgivad, et see on pikaajaline protsess. Päästjad löövad samal ajal häirekella: "Julgen öelda, et praegu võib osa meie piirkondi lihtsalt katmata jääda. Me loomulikult reageerime, aga mitte nii kiiresti kui tahaksime," selgitas päästeameti Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja Tarmo Anton.

Asi on selles, et prügilapõlengu kustutamiseks on sageli vaja eritehnikat, näiteks redelautot. Kui peaks selguma, et seda tehnikat on vaja inimeste päästmiseks põlevast kortermajast, kulub ainuüksi redeli kokkupanekule neli hinnalist minutit. Rääkimata sellest, et kõik põlengud kustutatakse maksumaksja raha eest.

"Ma ei oska täpselt öelda, kuid palju see maksab, aga mõelge ise - 15 inimest töötavad kolm ööpäeva. Isegi kui võtame kolm tööpäeva - kui liita kokku palgad ja kütusekulu, tulevad päris korralikud summad," rääkis Anton.

Järgmine samm

Käthlyn Lizdenis kinnitas "Insightile" korduvalt, et prügiladustamise reeglite rikkumine ja põlengud prügilas on omavahel otseselt seotud, järelikult peavad pidevate tulekahjude probleemiga tegelema keskkonnainspektorid. Selleks on ametnikel kaks meetodit, millest esimene on trahv.

Kogu lootus on praegu pandud just sellele, lootes, et see osutub edukaks. Teine meetod on tegevusloa äravõtmine.

"See peab olema väga kaalutud otsus, sest prügila on piirkonnas ainus. Kuhu see tohutu kogus segaolmejäätmeid viia? Neid peaks vedama Tallinna või Pärnusse, mis tähendaks elanikele teenuse kallinemist," ütleb Lizdenis.

Kohalikud elanikud pole sellise lähenemisega nõus. Raissa Vares juhib korteriühistuid kaheksas majas, tema juhtimise all on ligi 400 korterit. Hiljuti tegi ta tutvust prügilate hinnapoliitikaga. "Äkki peaks prügi vedama Jõgevamaale Tormasse või Väätsa prügilasse? Seal on hinnad odavamad - paber kaks korda, segajäätmed 20 protsenti," räägib Vares.

Inspektsioon rõhutas, et ametnikud saavad tegutseda ainult seaduse raames ning see protsess on äärmiselt aeglane. Kas trahvid aitavad ametnikel olukorda mõjutada, ei ole veel selge. Selge on aga see, et praegu maksavad piirkonna elanikud Ekovirile kinni mitte ainult prügiveo, vaid kaudselt ka kõigi prügilas tekkivate põlengute kustutamise.