Elatisraha seaduse muudatus võib viia olukorra ühest äärmusest teise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Justiitsministeeriumis valmis seaduseelnõu, mis vähendaks lastele makstavat elatisraha, kuna paljudele elatisvõlglastele pole see jõukohane. Uus süsteem on ühelt poolt paindlikum, teisalt võib see viia olukorra ühest äärmusest teise.

Kui praegu on laste elatisraha miinimum pool riigi poolt kehtestatud alampalgast ehk tänavu 292 eurot, siis justiitsministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud eelnõuga soovitakse kord ümber teha ja see vähendaks ka elatise summasid.

Justiitsminister Raivo Aeg toob muutmise vajadusest rääkides välja, et elatise maksmine pole paljudele jõukohane, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna see miinimumpalk on nii hoogsalt tõusnud meil, et ta on tekitanud just hästi palju maksevõlglasi, kes on elatise maksmisel võlglased, kuna nad lihtsalt ei ole võimelised seda summat maksma, nende palk ei küündi selleni," rääkis Aeg.

Hinnanguliselt on Eestis praegu 8000 elatisvõlglast ja võlgade kogusumma enam kui 33 miljonit eurot. Uue plaani kohaselt seotaks igakuiselt makstav elatise baassummaga, mida korrigeeritaks vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele. Summa on välja arvutatud justiitsministeeriumi tellitud uuringu tulemuste põhjal ja näiteks tänavu oleks see 181 eurot.

Baassummale lisataks reeglina kolm protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Kui esimene laps saaks plaani kohaselt elatise täissumma, siis alates teisest lapsest oleks elatise summa juba 30 protsenti väiksem. Samuti saaks elatist vähendada lastetoetuste arvelt.

"Seal ongi nüüd siis arvesse võetud erinevaid asjaolusid, et kuidas tarbijahinnaindeks on kujunenud, milline on inimese sissetulek, kuidas miinimumpalk siin liigub edasi-tagasi. Samamoodi ka peres kasvavate laste arvu," ütles Aeg.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütleb, et praegune süsteem on tõepoolest liiga jäik ja eelnõuga väljatulek on tervitatav. Samas on seal Küti hinnangul mitmeid küsimusi, mida peaks veel arutama. Ta toob ühe näite. "See eelnõu ei arvesta vanust, laste vanust. Kas laste vanuse kasvades näiteks vajadused suurenevad, kas seal peaks mingi koefitsient olema?"

MTÜ Üksikvanema Heaks juhatuse liige Kristel Jürna nõustub, et praegust süsteemi võib muuta, kuid esmapilgul näib talle, et praegusel kujul viiks see olukorra ühest äärmusest teise.

"Esimesest lapsest on siis sada eurot vähem raha, teisest lapsest on 30 protsenti veel vähem raha pluss tegelikult mingis mõttes jääb väärtustamata ka see töö, mida see last kasvatav vanem teeb nagu justkui riigi poolt, kuna siin ka nii öelda optimeeritakse seda, kui palju on lastetoetust, kui saab, siis selle võrra maksab see elatise maksja vähem," rääkis ta.

Praegu ootab justiitsministeerium eelnõule tagasisidet. Aegi sõnul võiks eelnõu seaduseks saada järgmise aasta jooksul.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: