"Ega ma ei tahaks seda väga kommenteerida. Selliseid mõtteid on välja käidud. See nõuab piisavat arutelu ja mõtlemist minu enda poolt. Õnneks on presidendivalimisteni veel piisavalt palju aega," ütles riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Õnneks mul on selle otsusega veel aega, aga mingi hetk tuleb ära teha. Ma praegu pigem pigem ei hakkaks kinnitama ega ümber lükkama,et kas ma olen valmis või mitte."

Põlluaas märkis, et tema ülesseadmiseks riigikogus EKRE-l piisavalt hääli ei ole ja oleks vaja mõne teise erakonna toetust. Siiski plaanib koalitsioon praegu ühise kandidaadi leida, kellel oleks võimalus ka riigikogus valitud saada, märkis Põlluaas. "Või vastasel juhul ilmselt kui kõik erakonnad tulevad oma kandidaadiga välja, siis riigikogus presidenti ei valita. Nii nagu eelmine kordki läks. Aga vaatame. Eks see nõuab läbirääkimist."

Viimasel ajal on meedias spekuleeritud, et kui EKRE aseesimees Mart Helme naaseb riigikokku, võiks ta saada Henn Põlluaasa asemel riigikogu esimeheks. Sellised spekulatsioonid ei sisalda tõde, märkis Põlluaas.

"Ei. Seda plaani ega ka juttu ei ole meil olnud. Mina arvan, et ma saan väga hästi spiikri ülesannetega hakkama ja mul ei ole küll kavas sellelt kohalt lahkuda. Teisest küljest ma tean seda, et Mart Helme ka seda kohta ei soovi, nii et need spekulatsioonid, mis siin on ajakirjanduses olnud, need on täiesti laest võetud ja alusetud," ütles Põlluaas.

Presidendivalimised toimuvad Eestis järgmise aasta augustis ja septembris. Esialgu toimuvad presidendivalimised riigikogus, kus kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 saadiku hääli. Kui riigikogus ükski kandidaat ei pälvi 68 saadiku toetust, siis läheb presidendivalimine üle valimiskogusse.

Valimiskogusse kuuluvad riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Sellel saab kandidaate üles seada ka 21 valimiskogu liiget. Valituks ostumiseks tuleb kandidaadil saavutada valimiskogu häälteenamus. Kui presidenti ei suudeta valimiskogus ära valida, liigub protsess tagasi riigikokku.