Siseministeeriumi info kohaselt elab augusti seisuga Eestis 337 inimest, kellele on antud tähtajaline elamisluba selle tõttu, et nad vajavad kaitset. Nende hulka kuuluvad ka nende inimeste perekonnaliikmed.

2015. aastal Euroopas alganud rändekriisi ning Ukraina keeruliste sündmuste tõttu suurenes ka Eestis rahvusvahelise kaitse soovijate arv. Kui 2019. aastal esitati 101 taotlust, siis tänavu oktoobri seisuga on taotluse esitanud ainult 37 inimest.

Aastate lõikes on kõige rohkem taotlejaid olnud Venemaalt, Gruusiast, Süüriast, Afganistanist, Türgist ja Iraagist.

"Tundub, et numbrid liiguvad kahanevas suunas. Üldiselt tulevad Eestisse ikkagi selliste riikide kodanikud, kus räägitakse vene keelt," kommenteeris siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks.

Viks selgitas ka, kuidas juriidilises kõnes nimetatakse asüülitaotlejaid ning kes on pagulased.

"Kui me räägime kas asüülist või varjupaigast, siis parim termin, õigem termin on rahvusvaheline kaitse. Pagulane on selline inimene, keda kodumaal kiusatakse taga ja täiendava kaitse saaja on selline inimene, keda ohustab kodumaal sõda või muu ebainimlik kohtlemine. Eestis antaksegi kahte liiki kaitset, üks on pagulase staatus ja teine on täiendava kaitse staatus, aga kokku tuleb neid rahvusvaheliseks kaitseks nimetada"

Eestis antakse pagulastele tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks. Kui see aeg möödub, siis kontrollitakse põhjalikult, kas sellel inimesel on jätkuv kaitsevajadus. Samuti toimitakse ka täiendava kaitse saajatega, kelle elamisluba kehtib aasta, selgitas Viks.