Varssavi ja Budapest on vastu Euroopa Liidu rahastuse sidumisele õigusriigi põhimõtete järgimisega ja nende esindajad vetostasid otsuse, ütlesid esmaspäevasel kohtumisel osalenud eesistujariigi Saksamaa diplomaadid.

Ungari ja Poola veto võib paisata bloki poliitilisse kriisi. Üks kõrge Euroopa Liidu ametnik hoiatas juba varem, et Budapesti ja Varssavi vastuseis mehhanismile, mis seob EL-i rahastuse õigusriigi põhimõtete järgimisega, on toonud bloki tagasi kriisi lävele.

Euroopa Liidu juhid arvasid, et nad suutsid erimeelsused EL-i seitsmeaastase eelarve ja taastepaketi osas lahendada juulis peetud maratonkohtumisel.

"Ungari on eelarve vetostanud," ütles Ungari peaministri Viktor Orbani pressiesindaja Zoltan Kovacs, kelle sõnul peab pakett peegeldama juulis sõlmitud kokkulepet. "Me ei saa toetada plaani siduda õigusriigi kriteeriumid eelarveotsustega selle praegusel kujul," ütles ta.

Praeguseks on liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu lahendatud erimeelsused Euroopa Parlamendiga eelarveprioriteetide asjus ja eelarveraamistik on heakskiitmiseks valmis.

Poola ja Ungari on aga endiselt vastu otsusele siduda neile antav rahastus Brüsseli hinnanguga sellele, kas nende kulutused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ähvardas leppe vetostada läinud nädalal ja esmaspäeval kinnitas seda tema käremeelne justiitsminister Zbigniew Ziobro.

"Küsimus on selles, kas Poola... on allutatud poliitilisele ja institutsionaliseeritud orjusele," lausus ta. "Sest see ei ole õigusriik, see on ainult ettekääne. Tegelikult on see institutsionaalne, poliitiline orjus. Suveräänsuse äärmuslik piiramine," leidis Ziobro.

Euroopa diplomaatide sõnul pole võimalust, et teised riigid nõustuks õigusriigi tingimuse lõdvendamisega.

"Saame näha, kas Budapest ja Varssavi otsivad garantiisid ja kas need on vastuvõetavad," ütles üks diplomaat.

Teise sõnul võib Orban tahta rohkem raha ja teda võib olla võimalik ümber veenda.

Kui riigid keelduvad eelarvet heaks kiitmast, ei saa neid liidust välja heita, kuid teised liikmesriigid on siis sunnitud leidma uue mooduse eelarve koostamiseks, hoiatas diplomaat.

Juuli tippkohtumisel lepiti kokku aastate 2021-2027 eelarveraamistikus kogumahuga 1,074 miljardit eurot ja 750 miljardi euroses taasteplaanis.

Esmaspäeval kutsuti kokku EL-i suursaadikute kohtumine, et plaanile heakskiit anda.

EL-i liidrid pidid neljapäeval pidama videokonverentsi koroonaviiruse teemal, kuid nüüd on võimalik, et seal arutatakse hoopis eelarvevaidlust.

Värk: pole teada, kui kaua kompromissi leidmine aega võtab

ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk ütles "Aktuaalses kaameras", et liikmesriigid peavad nüüd hakkama otsima uut kompromissi, kuid kui kaua see aega võtab, ei ole teada.

Euroopa Parlamendi jaoks on õigusriigi klausel väga oluline ning kuna eelarve tuleb kooskõlastada ka parlamendiga, siis võib siin järeleandmiste saavutamine raskeks osutuda, tõdes ta.

"Pole selge, kas kokkuleppele jõutakse tundide, päevade või nädalatega," märkis Värk.