"Otseselt ei saa rääkida, et keegi saab vähem vahendeid. Pigem on küsimus selles, kui kiiresti uued eelarvelised vahendid riikideni jõuavad. On oht, et rahade kasutamise protsess lükkub edasi, kui seda kokkulepet kiiresti ei sünni," ütles Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Keit Kasemets teisipäeval ERR-ile.

Ungari ja Poola keeldusid esmaspäeval andmast heakskiitu Euroopa Liidu seitsmeaastasele eelarveraamistikule (MFF), mille suurus on 1,1 triljonit eurot ja sellega seotud 750 miljardi eurosele majanduse taastepaketile, mis peaks aitama ühenduse koroonakriisist räsitud majanduse jalule tõsta. Väljaanne Politico tõdes teisipäeval, et Poola ja Ungari käitumine on viinud Euroopa Liidu kriisi.

"Pärast seda, kui nõukogu ehk siis liikmesriigid ja Euroopa Parlament omavahel on selles sõnastuses kokku leppinud - seda kompromissi räägiti läbi kuid - siis nüüd kahtlemata on olukord keeruline, sest aega algusesse tagasi minna enam ei ole ja tuleb praeguses hetkes leida lahendus, mis kõikidele osapooltele sobiks," ütles Kasemets.

Kasemets avaldas lootust, et Euroopa Liit siiski suudab leida lahenduse veel enne aastavahetust, sest uus eelarve peaks hakkama kehtima 1. jaanuaril.

"Ma väga loodan, et kokkulepe ikkagi sõlmitakse, sest need vahendid on vajalikud liikmesriikide majandustele ja tegelikult ka Poola ja Ungari, mis on tänase vastasseisu taga, on ise riigid, mis saavad EL-i vahendeid palju rohkem, kui Euroopa Liidu eelarvesse maksavad," rääkis Kasemets.

Komisjoni esinduse juht avaldas lootust, et vahest juba neljapäev, kui liikmesriikide valitsusjuhid peavad oma tavapärase kohtumise, toob suuremat selgust.

Ratas: EL-i eelarves on kiiresti vaja kokkuleppele jõuda

Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et Poola ja Ungariga on vaja kiiresti kokkuleppele jõuda.

"Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa jätkab tööd selle nimel, et jõuda Poola ja Ungariga kompromissini õigusriigi mehhanismi puudutavas küsimuses. Loodan, et selleni jõutakse võimalikult kiiresti," sõnas Ratas.

"Praeguses kriisiolukorras, kus Euroopa riike on tabanud koroonaviiruse teine laine, on väga vaja kiiret kokkulepet Euroopa Liidu tulevases eelarves ja taaskäivitamise kavas ning alustada selle elluviimist," lisas ta.

Peaministri sõnul on eelarve ja taaskäivitamise kava kokkulepe hädavajalik Euroopa ja ka Eesti inimeste kindlustundele ja heaolule ning see võimaldab kriisile ühtselt ja kiiresti vastata.

"Seda on vaja selleks, et Euroopa riigid saaksid ületada tervisekriisi tagajärjel tekkinud majandusraskused, mis on koos tööpuuduse kasvuga katsumus nii inimeste, ettevõtete kui ka liikmesriikide jaoks. Olen kindel, et kõik mõistavad seda ja töötavad selle kokkuleppe nimel."

Ansip: kes lõhub, peab ka parandama

Euroopa Parlamendi liige ja endine peaminister Andrus Ansip rääkis teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis +", et Euroopa Liidus oodatakse käitumist, mille kohaselt see, kellele mõni algatus ei sobi, peab pakkuma välja oma lahenduse. "Kehtib põhimõte, et need, kes asja ära lõhkusid, parandagu see ka ära," rääkis Ansip.

Ta avaldas ka lootust, et võib-olla arutavad liikmesriigid uut olukorda juba neljapäeval. Aga selleks peab Ungari välja pakkuma oma lahenduse, tõdes Ansip.

Euroopa Parlamendi saadiku sõnul võis praeguse olukorra põhjuseks olla see, et kui juulis liikmesriigid eelarves ja taasterahastus kokku leppisid ning selle kasutamise õigusriigi nõuete järgimisega sidusid, siis Ungari ja Poola tõlgendasid kokkulepet teisiti kui muud riigid.

Rahandusministeerium: usume eesistuja võimekusse olukord lahendada

Rahandusministeeriumi hinnangul on Euroopa Liidu nõukogu eesistuja austanud Euroopa Parlamendiga läbirääkides juuli ülemkogul eelarvekaitse valdkonnas kokkulepitut.

"Eestile on väga oluline EL-i eelarvevahendite heaperemehelik kasutamine. Niisamuti nagu siseriiklike vahendite heaperemehelik kasutamine," märkis ministeerium.

"Veel ei ole siiski põhjust arvata, et sel aastal kokkuleppele ei jõutagi. EL-i nõukogu eesistuja jätkab kindlasti diplomaatilisi pingutusi. Järgmistest sammudest ei ole veel teavitatud, kuid võimalik, et tekib vajadus uueks aruteluks riigipeade tasandil ülemkogul. Kui nõukogu suudab jõuda ühehäälse kokkuleppeni EL-i eelarve kaitsmise tingimuslikkuse küsimuses, peab sellele toetuse andma ka Euroopa Parlament. Usume EL-i nõukogu eesistuja võimekusse keeruline olukord lahendada".

Ungaril ja Poolal oli viimane võimalus pidurit tõmmata

Kasemets selgitas, et praegune hetk, kus juulis Euroopa Ülemkogul liikmesriikide juhtide kokku lepitud eelarve ja taasterahastu üldpõhimõtted ning eesistujariigi Saksamaa ja Euroopa Parlamendi vahel eelmisel nädalal detailsemalt kokku lepitud rahastuspakett pidi saama riikidel lõpliku heakskiidu, oli tagumine aeg see peatada. Praeguses etapis vajas kokkulepe veel ühehäälsust, pärast aga oleks selle baasilt saanud otsuseid teha juba häälteenemusega.

"Õigusriigi mehhanismi lõppkokkulepe on selline, et kui Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtetest mittelähtumine tekitab reaalse ohu Euroopa vahendite kasutamise osas, siis on Komisjonil võimalik teha liikmesriikidele ettepanek, osa Euroopa Liidu vahendite külmutamiseks või nende vähendamiseks, mille liikmesriigid peavad kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma," rääkis Kasemets.

Seega kuna edaspidi oleks õigusriigi mehhanismi rakendamisel olnud vaja ainult kvalifitseeritud häälteenamust, siis oligi Ungaril ja Poolal praegu veel võimalik protsess pausile panna, mitte andes oma heakskiitu kogu paketi heakskiitmisele.

Kui kokkulepet enne aastavahetust ei saavutata, siis see ei tähenda, et EL ei saa üldse eelarvet kasutada, vaid siis on võimaik kasutada ainult eelmiseks perioodiks kokku lepitud EL-i vahendeid kuude kaupa. "See muudab kindlasti Europa Liidu poliitikate rahastamise raskemaks," tõdes Kasemets.

Sama rääkis ka Ansip: "Kui 2021. aasta alguseks kokkulepet pole, saab kulutusi teha 1/12 kaupa. See tähendab halduskulusid, põllumajanduspoliitikat ja kriisiabi. Aga uusi kulutusi vastu võtta ei saa. Taastefond jääb seisma ja ka eelarvet saab väga limiteertitult kasutada, uusi projekte algatada ei saa," rääkis ta.

"Netosaajatele on see väga koormav," tõdes Ansip.