Poeketid olid koroona teiseks laineks paremini valmis

Kaupluste esindajad kinnitavad, et olid desinfitseerimisvahendite ja kaitsemaskide osas koroonaviiruse teiseks laineks paremini valmis kui kevadise esimese laine ajal. Samuti on inimesed rahulikumad ning näiteks toiduvarusid enam nii laialdaselt ei varuta.
Kui kevadel võis käia mitu poodi läbi ning desovahend jäigi saamata, siis sügisel enam seda muret pole. Selveri ning Rimi sõnul osati viiruse uut lainet ette näha ning keegi enam tühjade pihkudega ei jää.
"Saame kinnitada, et kõikides kauplustes on olemas piisavalt desoaineid, samuti ka nii ühekordseid kui ka korduvkasutatavaid maske. Nõudlus on viimase nädala-paari jooksul üles liikunud, eks tegelikult oli nõudlus ka möödunud kuudel mõnevõrra kõrgem, nii et ma usun, et leibkonnad on võrreldes varasemaga endale mõningase varu varunud. Kui peaks mingil hetkel tekkima selline nõudlus, nagu me kogesime seda märtsis-aprillis, siis me oleme võimelised seda nõudlust rahuldama," kinnitas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Ka Rimi ostudirektor Maris Rannus kinnitas, et võrreldes kevadega on nõudlus väiksem.
"Me ei näe, et inimesed justkui varuksid midagi pikemaks tarbimiseks, küll aga on märgata ilusat kasvu puu- ja köögiviljade müügis, nii et võib eeldada, et inimesed eelistavad tervislikumaid kaupu, sest ka e-kauplusel läheb oluliselt paremini kui kevadel, mis tähendab seda, et ka e-kaupluse klient on juba oma olemuselt selline tervislikum ja läbi selle on puu- ja köögiviljade müük kenasti kasvanud," rääkis Rannus.
Tema sõnul ei ole poodides näha üldist ostuhullust. Rannus toob näite, et kui kevadel varusid inimesed endale palju kauasäilivaid toiduaineid, siis enam sellist trendi näha pole.
Andersoni sõnul on Selverites kasvanud tervisetoodete ostmine, mis puudutab vitamiine ja toitumislisandeid, vähenenud on aga valmistoitude müük.
"Mis puudutab jahutatud valmistoite, siis seal on mahud eelmise aasta tasemel, küll aga ei saa seda öelda sooja valmistoidu kohta. Langused pole enam 20-30 protsenti nagu võrreldes märtsi ja aprilliga, aga viie kuni kümne protsendilisest langusest räägime ikka. See võib olla ka seotud sellega, et kontorites on vähem inimesi, koolipingid on hõredamad ja eks need tarbimismustrid on praegusest olukorrast mõjutatud. Teiselt poolt kindlasti see, et ise söögi tegemine paistab olema leibkondades rohkem esikohal kui varem," ütles Anderson.
Maris Rannuse sõnul on ka Rimis vähenenud valmistoitude müük, kuid langus ei ole enam nii suur kui kevadel.
Toimetaja: Mait Ots