Enne seda, kui rahvahääletuse korraldamiseks tarvilik riigikogu otsuse eelnõu jõuab teisele lugemisele, võivad kõik riigikogu liikmed sellele muudatusettepanekuid esitada. Sotsiaaldemokraadid on valmis esitama nii palju muudatusettepanekuid, et kõigi nende läbihääletamine võtaks aastaid.

Obstruktsiooni ehk juntimist ehk otsustava kogu istungite teadlikku venitamist, ehkki palju väiksemas mahus, on kasutanud kõik riigikogu erakonnad. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liit esitas 2014. aastal vanemapensionit edasi lükkavale eelnõule 999 muudatusettepanekut. Kõik need pakkusid aastaseks maksuvabaks pensioniks ühe euro võrra erinevat summat.

Toona lahendati olukord nii, et valitsuspartnerid sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond esitasid eelnõu teisele lugemisele läbi valitsuse ja sidusid selle valitsuse usaldushääletusega. Rahvahääletuse eelnõuga nii teha ei saa, sest selle eelnõu peab seaduse järgi tulema riigikogust.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et sotside kavandatud ajaloo suurim obstruktsioon oleks löök parlamentaarse demokraatia pihta.

"See tähendaks tegelikult seda, et kogu seadusandlik tegevus saaks aastaks ajaks peatatud ja takistatud," rääkis Põlluaas. "Minu meelest see on juba täielik diversioon ja sabotaaž ja täiesti põhiseadusliku korra kõigutamine. Kuigi niiütelda seaduslikult teel."

Niisiis tuleb koalitsioonipartneritel otsida seaduslikke viise, kuidas obstruktsiooniplaanist mööda minna.

"Ega mingisugust head lahendit ei ole, kuidas sellest üle või ümber saada," tunnistas Põlluaas. "Eks me siin istumegi ja arutame neid variante."

Põlluaas ütles, et kõiki võimalikke lahendusi ei taha ta veel avalikkusele tutvustada, sest muidu võivad oponendid neile omakorda vasturohu leida.

"Üks võimalus, mis mulle praegu meelde tuleb, on see, et referendumi otsus liidetakse mõne muu eelnõuga nii-öelda muudatusettepanekuna kuskil enne teist lugemist ja see läheb nii hääletusele." Põlluaas lisas, et niimoodi teha poleks siiski ilus ja riigikogu heade tavade hulka see ei kuuluks.

Pealegi ei pruugi reeglid seda lubada. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et rahvahääletuse korraldamiseks tuleb esitada otsuse eelnõu. Muudatusettepankust selle paragrahvi juures juttu ei tehta. Ka Põlluaas tõdes, et see võimalus on kõigest üks mõttelõng. "Aga eks selliseid variante tuleb kaaluda."

Üksteist välistavaid ettepanekuid ei saa kokku siduda

Siis, kui muudatusettepanekute sisu on sarnane ja esitaja sama, võib eelnõu arutamist juhtiv komisjon mitu ettepanekut kokku siduda. Sellisel juhul hääletataks neid korraga.

Näiteks 2005. aasta riigieelarve eelnõule esitasid keskerakondlased terve hulga muudatusettepanekuid keskerakondlased. Paljud neist olid identsed, ehk üks tingimus ettepanekute kooshääletamiseks oli täidetud. Aga täpselt samasuguseid ettepanekuid esitasid erinevad keskfraktsiooni liikmed.

Toonane rahanduskomisjon otsustas, et ehkki esitajad on erinevad, võib need ikkagi kokku siduda. Muudatusettepaneku taha kirjutati lihtsalt kõigi samasuguse ettepaneku teinud saadikute nimed. Seda meelt, et niimoodi võib ettepanekuid koos hääletada, oli ka riigikogu juhatus ja parlamendiliikmete küsimustele vastanud õiguskantsler Allar Jõks.

"Teie kaitsete seda seisukohta, et näiteks mina ja minu kolleeg, minu naaber Evelyn Sepp oleme samad," märkis seepeale Mihhail Stalnuhhin. "Palun selgitage, kas poliitiliselt või geneetiliselt või bioloogiliselt."

Allar Jõks selgitas toona, et tema toetub seaduse sellele punktile, mis ütleb, et juhtivkomisjon koostab muudatusettepanekute loetelu, kus on kirjas nii ettepanekute sõnastus, esitaja nimi ning juhtivkomisjoni otsus. Kõik need tingimused olid täidetud.

"Riigikogu kodukord peab seisma hea ka selle eest, et parlament kui kollegiaalorgan ja põhiseaduslik institutsioon saaks täita talle põhiseadusega pandud funktsioone ning rahvaesindajad saaksid teostada rahvalt valimistel saadud mandaati," lisas Jõks oma selgituses. "Põhiseaduse ja riigikogu kodukorra seaduse mõttega ei ole kindlasti kooskõlas olukord, kui on esitatud näiteks 35 ettepanekut ja igaüht neist tuleks hääletada näiteks 21 korral."

Nüüd eesootav olukord on siiski mõnevõrra teistsugune, kui 2004. aasta sügisel. Tõenäoliselt pole sotside esitatud muudatused identsed. Henn Põlluaas ütles siiski, et nüüd kaalutakse ühe variandina sarnaste muudatusettepanekute kokkusidumist.

"Aga samas võib ju apelleerida ka sellele, et nad ei ole sarnased, et nad kõik on erinevad. See on nüüd juriidiline küsimus, kuidas neid käsitleda," tõdes Põlluaas.

Eriti keeruline on koalitsiooni seis siis, kui sotsid pakuvad oma ettepanekutes rahvahääletusele kümneid tuhandeid erinevaid toimumiskuupäevi. Iga muudatusettepanek välistaks sel juhul teised ettepanekud ja sestap neid koos hääletada ei saa.

Henn Põlluaas arutles, et võib-olla õnnestuks kokku siduda kõik ühte kuud puudutavad ettepanekud. Niimoodi jääks hääletustöö kaksteist korda väiksemaks. "Eks see on jälle arutelu küsimus, et kuidas me suudame nad ikkagi selliselt kokku siduda, et seda ei saaks vaidlustada."

Põlluaas: kodukord vajab uuendamist, aga tarvis oleks riigikogu üksmeelt

Kõik need takistused, millega koalitsioon silmitsi seisab, on kirjas riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Tehniliselt oleks võimalik enne rahvahääletuse küsimust arutada riigikogu kodukorra muutmist.

"Töö- ja kodukorra seadust on ennegi muudetud," märkis Põlluaas. "Kunagi ei olnud näiteks kõnedele ette nähtud piiraega. Ka esimesest vabariigist me teame juhtumeid, kus loeti ette telefoniraamatut, et aega venitada. Ja seesama näide kümnetest tuhandetest muudatusettepanekutest näitab, et töö- ja kodukorra seadus vajab uuendamist."

Põlluaas usub, et obstruktsiooni võimalust ei tohiks opositsioonilt ära võtta. Aga see peab jääma mõistlikkuse piiridesse. "Üks variant on näiteks panna mingisugune ajaline piirang või arvuline piirang nendele ettepanekutele, et nad ei saaks minna täiesti totrateks ja mõttetuteks."

Samas saab ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusele esitada lõputult muudatusettepanekuid ja siis ollakse samas patiseisus tagasi. Või mitte päris. Riigikogu kodukorra muutmiseks saab eelnõu esitada ka vabariigi valitsus ja soovi korral selle riigikogus ka valitsuse usaldushääletusega siduda.

"Tegelikult see ei ole ilus ja see ei lähe ka heade tavadega kokku," märkis Põlluaas. "Aga selline obstruktsionism ei lähe ammugi heade tavadega kokku. Nii, et mingisugune lahendus peaks leiduma."

Põlluaas rääkis, et reeglina muudetakse riigikogu kodu- ja töökorra seadust kõigi fraktsioonide üksmeelel.

"Me oleme arutanud riigikogus alati neid muudatusi vanematekogus, mis koosneb juhatusest ja kõikide fraktsioonide esimeestest," selgitas Põlluaas. Ta ütles, et seni on kõik fraktsioonid aru saanud, et ükski koalitsioon pole igavene. "Et need, kes on täna koalitsioonis, võivad tulevikus olla opositsioonis ja vastupidi. Reeglina ongi konsensuslikult võetud need muudatused vastu ja see on kõige parem viis, ma leian."

Läinud nädalal rääkis pikaaegne riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul, et kui koalitsiooni ja opositsiooni vahel tekib patiseis, võib see ka kompromissini viia.

"Sotsiaaldemokraadid on esitanud ka teatud nõudmisi, mille täitmise puhul nad ei esitaks neid 50 000 ettepanekut," ütles Henn Põlluaas. "Need on olnud sellised vastuvõetamatud soovid, millega nad saaksid selle rahvahääletuse pea peale pöörata. Näiteks muuta küsimust."

Põlluaas ütles, et ka see oleks obstruktsionism ja EKRE küsimuse muutmisega nõus ei oleks. Tema loodab, et sotsid oma muudatusettepanekute plaanist lihtsalt loobuks.

"See on selline pahatahtlik asja venitamine, mis peaks küll opositsioonile mõjuma väga halvasti järgmistel valimistel," ennustas Põlluas.