Poola ja Ungari on pannud sellele veto, kuna pakett on seotud õigusriigi põhimõtete täitmise nõudega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

750 miljardi euro suurune pakett on Lagarde'i sõnul riikidele vajalik leevendus ning eriti oluline on see neile riikidele, kes ei saa lubada suurt eelarvedefitsiiti ja laenukoormuse kasvatamist.

Keskpank on eurotsooni riike kriisis märkimisväärselt abistanud, kuid rõhutab, et ka liikmesriigid ise peaks rohkem koormat kandma.

"Soodsatest rahastamistingimustest rääkides pole oluline mitte ainult nende tase, vaid ka poliitilise toetuse kestus. Sellega seoses on tähtis toetada inimeste kulutusi, säilitada võtmetähtsusega soodsaid rahastamistingimusi nii kaua kui vaja, et hoida ära massilisi koondamisi," lausus Lagarde.

Poola seadusandjad toetasid EL-i eelarve vetot

Poola seadusandjad avaldasid neljapäeval toetust valitsuse otsusele vetostada Euroopa Liidu eelarve ja koroonakriisi taastepakett, et proovida lahti saada plaanist siduda rahastus õigusriigi normide järgmisega.

Valitsuse vetot toetava resolutsiooni poolt hääletas 236 rahvasaadikut. Vastu oli 209 ja erapooletuks jäi üks.

Resolutsioonis tehti kõigile Euroopa Liidu valitsustele üleskutse naasta läbirääkimiste laua taha ja leida lahendus, kus peetakse lugu liikmesriikide suveräänsetest "õigustest".

Ungari ja Poola blokeerisid esmaspäeval EL-i 1,8 triljoni euro suuruse pikaajalise eelarve ja koroonaviiruse taastekava vastuvõtmise, kuna seda tahetakse siduda õigusriigi põhimõttega.

Neljapäeval toimub Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine, kus arutatakse Ungari ja Poola vetost tingitud poliitilist kriisi.

Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul on Poola vastu "suvalistele kriteeriumitele, mille alusel niinimetatud õigusriiki hinnatakse".

"Poola ei saa nõustuda EL-i mehhanismiga, mis tõstab põhjaliku analüüsi asemel esikohale suvalised poliitilised tingimused," ütles ta.