Rootsis jõustus rohkem kui kaheksa inimesega kogunemiste keeld ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1606207920000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / REUTERS

Rootsis hakkasid kehtima ranged piirangud, mille kohaselt ei tohi üle kaheksa inimese kokku saada, erandiks on töökohad ja koolid ning ka mõningad tseremooniad, näiteks matused. Rangete hajutamismeetmete korral võib korraldada kuni 300 osalejaga avalikke üritusi.

Uus piirang kehtib avalikele üritustele nagu spordi- ja kultuuriüritused, kuivõrd valitsusel ei ole voli keelata erakogunemisi kodudes.

Koolid ja restoranid jäävad avatuks, kuid viimastes on juba praegu laualiste arv kaheksale piiratud.

Rootslastel ei soovitata ka sotsialiseeruda kellegagi väljaspool oma leibkonda.

Usutalitustel, seal hulgas matustel, võib osaleda maksimaalselt 20 inimest.

"Asi läheb hullemaks. Täitke oma kohust ja võtke vastutus viiruse leviku peatamise eest," ütles Rootsi peaminister Stefan Löfven eelmisel nädalal. "Ärge minge võimlasse, ärge minge raamatukokku, ärge pidutsege. Tühistage."

Löfveni sõnul on uued meetmed vajalikud, kuna valitsuse soovitusi järgib vähem rootslasi kui pandeemia algul.

"Kevadel nägime laialdast järgimist. Soovitused olid piisavad, et enamik inimesi distantsi hoiaks ja plaane tühistaks. Nüüd järgitakse vähem," ütles ta.

Umbes 10 miljoni elanikuga Rootsis on kinnitust leidnud rohkem kui 208 000 koroonanakkuse juhtu. COVID-19 tagajärjel on surnud 6406 inimest.

Valitsus läks Tegnelli senisest poliitikast mööda

Uutele piirangutele eelnes peaminister Stefan Löfveni pöördumine rahva poole, kus ta sarnaselt Austria liidukantsler Sebastian Kurzile rõhutas, et üksainuski kontakt väljaspool oma leibkonda on liig mis liig. Nii karmiks värsked piirangud siiski ei läinud, ent Rootsi senise leebe piirangupoliitikaga on äsja jõustunu selges vastuolus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirangute kehtestamisel on poliitikud mööda läinud ka Rootsi senise koroonapoliitika arhitektist Anders Tegnellist, kes on küll ka ise oma seniseid seisukohti korrigeerinud. Ühiskonna laussulgemist ei pea Tegnell jätkuvalt õigeks. Seda polegi Rootsis tehtud.

"Minu arust peaks alati valitsema tasakaal. Näiteks mõned poed ja muud asutused peavad jääma lahti, muidu sa ei saa neid asju, mida sul vaja on. Positiivne on ka see, kui inimesed ennast füüsiliselt liigutavad, seega oleme saavutanud - või ma vähemalt loodan, et oleme - hea kompromissi negatiivse ja positiivse vahel ning poodide ja võimlate sulgemine suurendaks tingimata negatiivseid aspekte, ent pole kindel, kas sama palju ka positiivseid," kommenteeris Tegnell.

Ühiskond üritab uute piirangutega kohaneda, näiteks Rootsi kirik on juba teatanud, et kõik advendikontserdid toimuvad ainult digitaalselt.

Nagu piirangute puhul ikka, jaguneb rahvas nende pooldajaiks ja vastasteks.

"Ma käin iga päev pikalt jalutamas, umbes üks-kaks tundi, aga kesklinna ma väldin, sest seal ei hooli inimesed koroonast üldse ja kui sa neile ütled, et võiks vahet hoida, siis nad vahivad sind nagu mingit lollakat. Minu arust küll," rääkis Stockholmi elanik Ann-Britt Nilsson.

"Ma arvan, et mul on vaja elu nautida. Minu jaoks on tähtis kõvasti töötada, aga ka kõvasti puhata ja ma pean saama elu nautida, et hea kodanik olla," ütles Stockholmis elav Rikard Virta.

Kuigi nii peaminister kui ka paljud eksperdid on veendunud, et praegusesse olukorda jõuti seepärast, et paljud inimesed seni kehtinud piiranguid ei järginud ning ka muidu vastutustundlikult ei käitunud, eeldatakse siiski, et üldiselt kuulekas Rootsi rahvas hakkab uusi piiranguid järgima

 

Toimetaja: Merili Nael, Arni Alandi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: