Lennujaama läbib tänavu neljandik mullusest reisijate arvust
Tänavu läbib Tallinna Lennujaama vaid neljandik mullusest reisijate arvust, järgmisel aastal on plaan saavutada kolmandik 2019. aasta tasemest. Nutune olukord valitseb lennunduses üle maailma, sest lennufirmade käive jõuab järgmisel aastal vaid umbes pooleni 2019. aasta mahust.
Hinnanguliselt on lõppemas lennunduse halvim aasta pärast teist maailmasõda.
IATA ehk rahvusvahelise lennutranspordiliidu andmetel kukub maailma lennundus tänavu tagasi aastasse 2003. Lennufirmade käive ja reisijate arv kukub tänavu üle 60 protsendi võrreldes eelmise aastaga.
Tallinna Lennujaam lõpetas eelmise aasta 9,7 miljoni eurose kasumiga ja reisijate arv ületas rekordiliselt 3,2 miljoni piiri. Lennujaama kommerstjuhi Eero Pärgmäe sõnul lõpetatakse tänavu kahjumiga. Reisijate arv kujuneb Tallinnas üldisest keskmisest veelgi viletsamaks.
"Selle aasta Tallinna Lenujaama reisjate arv kujuneb suurusjärku 850 000 kuni 880 000 ühel aastal, et ehk siis me räägime ca 25 protsendist eelmise aasta mahust ja suuresti see number tulene esime kolme kuu headest numbritest. Sellel aastal reisijate arv Euroopas kukub ca 70 protsenti ja viimastel kuudel kukub ta isegi 85-90 protsenti ja Tallinnas on ta kukkunud isegi üle 90 protsendi," rääkis lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe.
Kui maailma lennundus võiks järgmisel aastal saavutada umbes pool 2019 aasta mahust, siis Tallinna lennujaam planeerib reisijate arvuks 33 protsenti mullusest mahust.
"Tallinnas me täna ütleme, et kui rohkem kui kolmandik reisijaid tagasi on, ehk siis üle 1,1-1,2 miljoni, siis me oleme juba rahul järgmisel aastal," rääkis Pärgmäe.
Tema sõnul võiks lennuliikus taastuda 2019. aasta tasemele 2024. aastal. Riigi kui Tallinna Lennujaama omaniku hinnangul sõltub taastumine koroonast jagusaamisest.
"Erinevate prognooside järgi on hinnatud, et effektiivse vaktsiiniga võib lennuliikus taastuda 2024. aastal või 2026. aastal, juhul kui vaktsiin võetakse kasutusele 2022. aastal. Kui tõhustat vaktsiini ei õnnestu turule lasta, võib taastumine toimuda alles 2029. aastal. Milline stsenaarium rakendub sõltub väga palju riikidevahelisest koostööst," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.
Viirus on lennundust jäädavalt muutunud, sest selle tõttu on karmistatud lendamise ohutusnõudeid. Suurima muutusena arutatakse tervisepassi kehtetamist, mille kehtestamise võimalikkust arutavad praegu lennufirmad ja lennujaa,ad.
"See võiks tõesti olla teemaks lähematel aastatel, kus on näha kes on siis ennast vaktsineerinud, või kes on teinud 72 tundi varem testi ja sealt on näha, et ta on negatiivne," kirjeldas Pärgmäe tervisepassi ideed.
Toimetaja: Barbara Oja