Kõlvart kirjutas pöördumises majandusminister Taavi Aasa poole, et linn soovib ministeeriumiga leppida kokku terminali ehitamisega kaasnevate ehituste ulatuses, rahastuses ja ajakavas. 

Rail Balticu ehitamisega kaasnevad suured muutused linnaruumis. "Rail Balticu ühisterminali ehitamine muudab oluliselt kogu linna liikuvusmustrit ning olemasolevale raudteele täiendavate rööbasteede lisamisega kaasneb kõrgete kuni viiemeetriste tugimüüride rajamine ja tänavaruumi visuaalne kitsendamine, ruumilise barjääri võimendumine," märkis Kõlvart. 

Ilma tiheda ja inimsõbraliku tänavavõrguta terminali ümber autode kasutamine suureneks, ummistaks tänavad ja sööks ära raudtee aja- ja keskkonnavõidu. 

Terminali ohutuse tagamiseks likvideeritakse Ülemiste sorteerimisjaam, mis teeb ka Rail Balticu ristumiste rajamise odavamaks ja lihtsamaks. "Ristumiste rajamise edasilükkamine pole alternatiiviks, sest see oleks kordades kallim, keerulisem, ohtlikum ja keskkonnale kahjulikum," seisab pöördumises. 

Kuna seda polnud ette teada Rail Balticu planeeringu koostamise ajal, siis soovib linn, et riik oleks omalt poolt valmis ehitama ühisterminali alla ristumiste võrgustiku alates Tartu maanteest kuni Kesk-Sõjamäe tänavani ning et raudteealused läbipääsud Rail Balticu trassikoridoris lisatakse Rail Balticu projekti põhimahtu.

Liikuvusuuringu kohaselt on piirkonna kõige suuremaks barjääriks raudtee, mis takistab eelkõige jalakäijaid ja kergliiklust, pikendab ühistranspordi sõiduaega ja vähendades seega ühistranspordi atraktiivsust. Uuringu kohaselt, selleks, et raudtee ei oleks barjäär, mis eraldab Ülemistet ülejäänud linnast, on vajalikud uued läbipääsud kergliiklusele ja jalakäijatele, mida oleks mõistlik rajada koos Rail Balticu terminali rajamisega. 

Linn on valmistamas ette läbipääsude eelprojektide tellimist. Tartu maantee raudteeviadukti tunneli eelprojekti plaanib linn Rail Baltic Estoniale üle anda hiljemalt 2021. aasta kolmandas kvartalis ja ülejäänud läbipääsude eelprojektid hiljemalt 2022. aasta teises kvartalis.