Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika juht Lea Danilson-Järg rääkis saates, et statistikaameti andmetel on Eestis selliseid perekondi, kus on vaid üks lapsevanem, umbes 15 protsenti kõigist peredest ehk 30 000.

Ta lisas, et kevadine 16-19-aastaste noorte seas tehtud uuring näitas, et ema-isaga on neist kasvanud 37 protsenti, koos ainult emaga 15 protsenti, ainult isaga üks protsent. Üheksa protsenti on neid, kes on kasvanud oma ema ja tema uue elukaaslasega, ning üks protsent neid, kes kasvanud isa ja tema uue elukaaslasega. Ehk umbes 15-16 protsenti vastanutest on kasvanud ainult ühe vanemaga.

Eesti Naise peatoimetaja ja lapsevanem Heidit Kaio sõnul on üksikvanema kontseptsioon justkui 1990. aastatest, sest kuigi on palju vanemaid, kelle peal on üksi laste kasvatamise vastutus, siis tema hinnangul on praegu üha rohkem näha seda, et isegi lahutuste korral võtavad mõlemad vanemad laste kasvatamisest osa. Mõnikord isegi palju rohkem kui kooselu ajal.

Kirjanik, režissöör ja kahe lapse ema Elo Selirand, kes on oma lapsi üksi kasvatanud, tõdes, et üksikvanemale on väga tähtis emotsionaalne toetus. Tema ootus on, et üksikvanematesse ei suhtutaks halvasti ning et ka näiteks tööl tuldaks neile rohkem vastu.

Kliiniline psühholoog ja pereterapeut Jelena Põldsam nõustus, et emotsionaalne toetus on väga tähtis, kui üksikvanemal on ka üksi vastutus. "Emotsionaalne ressurss on tähtis, kui sa vead seda vankrit üksi."

Selirand tõi välja ka, et riigipoolne üksikvanema toetus 19.18 eurot on nii väike, et seda poleks justkui mõtet välja makstagi, sest selle eest last ei kasvata.

Danilson-Järv selgitas, et see toetus on üksikvanemaga lastele ehk kelle sünnitunnistusele pole teist vanemat märgitud ja pole kedagi, kelle käest elatisraha küsida. Neid lapsi on umbes seitse protsenti, kes sellist toetust saab.

"Aga see pole ju elatisraha. 19 eurot ja 18 senti on nagu see, et jätke maksmata," lisas Selirand.

Danilson-Järg tõdes, et tegemist on juba krooniajast jäänud summaga. Ta tunnistas, et valitsusel on plaanis seda toetust analüüsida.

Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna juht Hanna Vseviov selgitas, et umbes 10 000 last saavad Eestis 19.18 eurot üksikvanema lapse toetust. Ta tõi välja, et riik maksab teatud juhtudel ka elatisabi 100 eurot kuus.

"Selle mitte suurendamise taustal on olnud ka see loogika, et ei taheta motiveerida seda, et ema jätab lapse sünnitunnistusele isa kande tegemata, vaid et igal lapsel oleks juriidiliselt isa olemas, sest isadel on ühelt poolt õigus, teisalt ka kohustus oma last ülal pidada. Kui teine vanem seda ei tee, siis siin on riik tulnud appi sellise toetusega nagu elatisabi ja suund ongi see, et tegelikult lapsel võiks olla mõlemad vanemad olemas sünnitunnistusel. Ja kui seal tekivad mingisugused takistused lapse ülalpidamisel, siis elatisabiga, mis on 100 eurot lapse kohta kuus, tuleb riik toeks. Lisaks on viimastel aastatel ka teisi muudatusi, mis puudutavad peretoetusi," selgitas Vseviov.

Lapsevanem Ann Vool ütles, et üksikvanema jaoks on igasugused vahendid tähtsad, olgu see tugisüsteem või raha.

"Vanemad, kes lähevad lahku ja üks pool ei maksa alimente, siis riik võiks võtta vastutuse, et ta maksab täies mahus lasteraha ise kinni, sest kuni riik ei tee seda, on tal mugav panna vastutus enamasti ema peale, et küll ta lapsed ülse kasvatab. Minu arust, nii kaua, kui me teeme üleskutseid, et sünnitage Eestisse lapsi, siis Eesti riik, ole nii kena, kutsu siia nii palju lapsi sündima, kui palju sa suudad ka üleval pidada, või mehed, tehke nii palju lapsi, kui te suudate üleval pidada. Kui üks seda ei täida, siis võiks vähemalt riik seda teha," kommenteeris ta.

Vseviov kordas, et 2017. aastast riik maksabki elatist, kui lahus elav vanem seda ei tee. Samas teeb riik seda 100 euro ulatuses lapse kohta. "Aga siiski, see on oluliselt rohkem kui see, mis varem."

Vseviov on nõus, et see summa võiks olla suurem. "Aga see on poliitiline otsus, mis praegu on tehtud," sõnas ta.