Simson ütles "Esimeses stuudios", et elab Brüsselist kaasa Eesti sisepoliitikas toimuvale. Keskerakond toetab EKRE välja käidud abielureferendumi korraldamist. Simsoni sõnul eeldab europarlamendi liberaalide fraktsioon seda, et Keskerakond toetaks referendumil pigem ei-kampaaniat.

"See perekond, kuhu me Euroopas kuulume, on inimõigusi tugevalt toetav ja eeldab, et selle perekonna liikmeserakond peaks tugevalt selles referendumis abielu laiendamise poolt kampaaniat tegema," vastas Simson küsimusele, mida arvab Uueneva Euroopa fraktsioon abielureferendumist.

Simsoni sõnul on tal Uuenevasse Euroopasse kuuluvate kolleegidega hea koostöö ja see on väärt hoidmist.

"Laias laastus ma arvan, et nad kajastavad seda, mida meie, Keskerakond on Eestis kajastanud, et igale grupile, kellele keegi hakkab poliitilise kasu saamise pärast liiga tegema, teda tasub kaitsta. Keskerakond on seda kaitstnud senimaani päris hästi," ütles Simson.

Üleminekufondiga tuleks Ida-Virumaal keskenduda põlevkivisektoris hõivatutele

Euroopa Liit on lubanud saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ning juba 2030. aastaks on eesmärk vähendada heitgaase 55 protsenti. Kliimaneutraalsust peaks aitama saavutada Õiglase Ülemineku Fond (JTF). Selle kaudu on planeeritud ka investeeringud Ida-Virumaale.

Simson selgitas, et valitsus peab koostöös kohalike omavalitsustega välja töötama plaani, kuidas piirkondi kliimaeesmärkidega kaasa tuua.

"Lõpliku plaani esitamise tähtaeg on järgmise aasta aprill. Mitte ainult Eesti üksi, vaid kõik söeregioonid, ka riigid, kel tööstus olnud väga tugevalt fossiilsete kütuste peale üles ehitatud, peavad oma plaani välja käima," ütles Simson.

"Meie soovitus on, et see plaan keskenduks eeskätt neile inimestele, kes on täna hõivatud põlevkivisektoris, sellisel viisil, et nad leiaksid mõistlikku rakendust, tööd samas piirkonnas ilma vajaduseta see piirkond maha jätta. Ja loomulikult siis ka elukeskkonna parendamine, sest mitte ainult töö, vaid ka hea elukeskkond hoiab inimesi oma kodukandis," lisas volinik.

Simson: kokkuleppeta Brexitiga kannatavad kõik

Brexiti-kõnelustest rääkides ütles Simson, et kaalul on palju, sest Suurbritannia on Euroopa Liiduga väga tihedalt seotud ning kokkuleppeta lahutuses võitjaid ei ole.

Simson ütles, et Suurbritannia poolel pole sel aastal olnud suurt läbirääkimisvalmidust.

"Samas kõik loodavad, et kokkulepe saavutatakse viimasel tunnil, sest kokkuleppeta kannatavad kõik, Suurbritannia ilmselt kõige enam. Aga ka Euroopa Liidus on liikmesriike, kes on väga tihedalt seotud oma naabriga, Iirimaa on ju ilmselge, selle saare toimimine on olnud just kahe Iirimaa heas koostöös varem. Aga ka Holland, Belgia - kõigi piiride taastekkimine pole ka nende soov," selgitas volinik.

Ta tõdes, et kuni kokkulepet pole, tuleb arvestada samas ka võimalusega, et aasta lõpuks lepet ei olegi.

"Väga paljudes valdkondades on leitud keerukad kokkulepped, kuidas naabritena üheskoos toimida. Aga on kolm küsimust, mis seni lahenduseta. Mitte ainult kalanduskvoodid, vaid ka see, kuidas tulevikus omavahelised arusaamatused lahendatakse ja ka see, et Suurbritannia, mis on nii mõneski küsimuses olnud väga ambitsioonikas, ei laseks ambitsiooni taset alla. Näiteks, kuidas tema ohjeldab fossiilsete kütuste kasutamist ehk emissioonikaubandus. Et ka sellised küsimused jääksid kokkuleppesse ja konkurents oleks ka nende poolt õiglane, sest ainult nii saavad nad vaba ligipääsu ühisturule," rääkis Simson.