Abielureferendumi saatus peaks selguma aasta lõpuks

Pulmamessil
Pulmamessil

Kui riigikogu otsustab esmaspäeval abieluteemalise rahvahääletuse esimese lugemise lõpetada ja see teisele lugemisele saata, siis peaks selle edasine saatus selguma 30. detsembriks, mis on määratud muudatusettepanekute tähtajaks.

Kui opositsioon kasutab obstruktsiooni ja esitab otsuse eelnõule lubatud tuhandeid muudatusettepanekuid, siis see peatab menetluse, kuna neid ei ole võimalik kindlasti tähtajaks menetleda. Eelnõu kolmas lugemine peaks toimuma hiljemalt 18. jaanuaril, et rahvahääletus saaks pidada kolme kuu pärast, 18. aprillil nagu koalitsioon on otsustanud.

"Me arutasime seda komisjonis ja ehkki EKRE soovis küll kolmepäevalist tähtaega, siis me jõudsime pika arutelu käigus järeldusele, et nii olulise küsimuse puhul peaks kehtima tavaprotseduur, mis on kümme [riigikogu töö] päeva, ehk et see tähtaeg on 30. detsember," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets (SDE) esmaspäeval ERR-ile. Tema sõnul pooldasid pikemat muudatusettepanekute esitamise tähtaega ka mõned koalitsioonisaadikud.

Riigikogus opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on lubanud abielu rahvahääletuse nurjamiseks esitada selle otsusele tuhandeid muudatusettepanekuid, mis peaks selle eelnõu arutelu peatama.

"Arutelu muutub sellisel juhul võimatuks," tõdes üks parlamendi töökorraga kursis olev allikas ERR-ile.

"Kui pidada kinni riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, siis pole 18. jaanuariks võimalik suures saalis seda otsust teha," ütles põhiseaduskomisjoni liige, Reformierakonna saadik Hanno Pevkur.

"Me ootame esimese lugemise ära ja siis on 30. detsembrini aega muudatusettepanekuid esitada, me kindlasti esitame," kinnitas Läänemets, kuid ei hakanud täpsustama, kui palju parandusettepanekuid sotsid kavandavad.

Läänemets rääkis ka, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on andnud riigikogu õigusteenistusele ja enda ministrite juhitavate ministeeriumite juristidele ülesande, kuidas sellisest ummikust oleks võimalik pääseda.

Kuid pädeva allika sõnul ei ole siit võimalik lahendust leida ning see eelnõu jääb sama moodi seisma nagu jäi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (EJK) likvideerimise eelnõu, millele esitati mitukümmend tuhat parandusettepanekut.

Poolamets: võib-olla peab sekkuma riigikohus

Probleemi tunnistas kaudselt ka põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets: "Ma pean seda üheks kõige tõsisemaks küsimuseks. Küsimus on ikkagi selles, kuidas parlament sellise mastaapse trollimise osas saab edasi toimida. See kisub poliitilist kultuuri mudaliigasse ja kahjustab parlamentarismi, sest need, kes seda teevad, ei anna aru, et hiljem võivad ju teised sellist asja sama moodi teha. Ja see blokeerib parlamendi töö juba täiesti ebanormaalsele tasandile, see on vastutustundetu."

Poolamets leidis, et küsimuse lahendamiseks on vaja üldisemat otsust. "Tegelikult on vaja põhimõttelist vastust, kas see okstruktsioon üldse on seaduslik. Küsimus ei ole selles, et me istume uue aasta esimestel päevadel maha ja hakkame kätt tõstma nelja tuhande muudatusettepaneku osas, vaid meil peab olema juriidiliselt seisukoht, mida sellisel puhul teha," rääkis põhiseaduskomisjoni esimees. "Tegu on ka juriidilise küsimusega, mis üldse parlamendi tööst saab, et kuidas parlament saab sellistes tingimustes edasi töötada ka järgmiste obstruktsioonide korral," lisas ta.

"Minu kui õigusteadlase jaoks on suur küsimus, mis saab parlamendist. Praegu see rahvahääletuse teema on paljastanud olukorra, et parlamendi tööd saab pahatahtlikult blokeerida. Ja sellele peab mingi vastus olema," rõhutas Poolamets.

Küsimusele, kuidas seda peaks lahendama, vastas põhiseaduskomisjoni esimees: "Meie saame oma lahendused välja pakkuda, aga viimane instants on riigikohus. Väga võimalik, et ühel hetkel jõuab kogu see menetlus riigikohtusse."

Teisipäeval selgub teise lugemise tähtaeg

Põhiseaduskomisjon teisipäevasel istungil peaks selguma abielu rahvahääletuse otsuse teise lugemise tähtaeg, kui eelnõu esmaspäeval menetlusest välja ei lange.

"Ma veel kuupäeva ei tea, aga ma arvan, et see kuupäev saab olema esimene töönädal," ütles Poolamets. Riigikogu uue aasta esimene istungitenädal algab 11. jaanuaril.

Samas leidis Läänemets, et teise lugemise tähtaega ei ole kohane paika panna enne, kui ei ole teada parandusettepanekute saatus.

"Meil pole isegi muudatusettepanekuid ega midagi arutatud, aga nad tahavad juba ära otsustada kuupäeva, millal see siis suures saalis oleks jaanuaris," rääkis Läänemets. Tema sõnul kiirustab koalitsioon, kuna ühe nädala võrra lükkas eelnõu arutelu komisjonis edasi.

Kui siiski muudatusettepanekud selleks komisjonis läbi arutatud, siis tuleb see punkt riigikogu täiskogu päevakorrast maha võtta, lisas ta.

Kui 14. jaanuari kella kolmeks pole põhiseaduskomisjoni jõudnud otsust teha, eelnõu teiseks lugemiseks suurde saali saata, siis seda enne 18. jaanuari enam vastu võtta ei jõua, tõdes Läänemets.

Nii Pevkur kui Läänemets põhjendasid obstruktsiooni sellega, et tegemist on ebavajaliku küsimusega, seda eriti arvestades praegus koroonakriisi.

"Ega opositsioon ei ole seda olukorda esile kutsunud. Olukorras, kus meil tervishoiukriis, riigieelarve on miinuses, siis see ei ole ju üldse küsimus, mille üle me peaksime riigikogus debatti pidama, " rääkis Pevkur. "Iga parlamendiliige, kes siia on valitud, peab teadma, et kannab vastutust kogu Eesti rahva ees. Tegeleda pragusel ajal nii ebaolulise teemaga ei ole kuigi riigimehelik," lisas ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: