Rail Balticu rahastamistüli sai lahenduse

Rail Balticu rahastamist puudutav vaidlus Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel, mille tõttu Eesti, Läti ja Leedu ähvardasid blokeerida Euroopa Liidu taastefondi heakskiitmise, sai neljapäeval lahenduse.
"Rail Balticu rahastamise lõplik kokkulepe on CEF-i kokkuleppe osana sündinud. Aitäh veelkord kõigile tegijatele!" kirjutas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats neljapäeva õhtul Twitteris.
Rail Balticu rahastamise lõplik kokkulepe on CEFi kokkuleppe osana sündinud. Aitäh veelkord kõigile tegijatele! https://t.co/lDNJtRvDpf
— Klen Jäärats (@KlenJaarats) March 11, 2021
Rail Balticut rahastatakse EL-i eelarve raames Euroopa ühendamise rahastust (CEF), mille detailide üle Europarlamendi esindus ning liikmesriike esindava Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Portugal läbirääkimisi pidasid.
"Oleme väga rahul täna saavutatud esialgse kokkuleppega, kuna see on täielikult kooskõlas Euroopa Ülemkogu eelmise aasta juuli järeldustega. Tänane kokkulepe parlamendiga võimaldab käivitada esimesed Euroopa ühendamise rahastu projektikonkursid juba enne suvepuhkust," ütles Portugali taristu- ja elamumajanduse minister Pedro Nuno Santos pressiteate vahendusel.
Kokkulepet tervitas ka kolmanda osapoolena läbirääkimistel (nn triloogidel) osaleva Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Valean. "Viimane triloog CEF-i teemal ja läbirääkijad jõudsid kokkuleppele! Ma olen väga õnnelik leppe üle, mis avab rohkem kui 25 miljardi euro kasutamise EL-i transporditaristu finantseerimiseks, mida nii väga vajavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted," kirjutas Valean Twitteris.
Euroopa Nõukogu teatel eraldatakse Euroopa ühendamise rahastu teise perioodi (CEF 2.0) raames võtmetähtsusega transpordi-, digitaalvaldkonna ja energeetikaprojektidele aastatel 2021–2027 kokku 33,71 miljardit eurot. Sellest 25,81 miljardit läheb transpordiprojektidele, 5,84 miljardit energiaühendustele ning 2,06 miljardit digitaalvaldkonnale.
Rahvusvaheline väljaanne Politico kirjutas jaanuari lõpus, et Eesti, Läti ja Leedu ähvardavad blokeerida koroonakriisist väljatulekuks plaanitud ligi 700 miljardi eurose Euroopa Liidu majanduse taastepaketi, kuni ei saavutata Euroopa Parlamendiga kokkulepet Rail Balticu rahastamise osas. Vaidlus puudutas mullu juulis liikmesriikide juhtide vahel EL-i eelarve ja taasterahastu kokkuleppimise raames saavutatud lepet eraldada Rail Balticule juba varasemalt eraldatud summade kõrval veel täiendavalt 1,4 miljardit eurot CEF-i raames. Parlamendi, mille nõusolekut on eelarveküsimustes vaja, läbirääkijad leidsid aga, et see summa peab olema avatud konkureerimiseks projektidele ükskõik, mis riigist.
Oma riikide huvide kaitsmiseks saatsid ka peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nauseda Portugali valitsusjuhile kirja, milles rõhutasid, et kokkulepe Rail Baltica osas on oluline taasterahastu omavahendite otsuse heakskiitmiseks nende riikide parlamentides. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks taasterahastu kaudu välja jagatava raha turgudelt kokku laenata, on vaja kõigi liikmesriikide parlamentide heakskiitu.
Toimetaja: Mait Ots