Ülevaade: millele kulusid haigekassa koroonamiljonid ja palju üle jäi? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Isikukaitsevahendeid kulus tänavu rohkem kui varem ja ka nende hind tõusis, nii et selleks kulus 30 miljonit eurot.
Isikukaitsevahendeid kulus tänavu rohkem kui varem ja ka nende hind tõusis, nii et selleks kulus 30 miljonit eurot. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haigekassa sai koroonaga seotud kulude jaoks aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro, lisaks kulus 37 miljonit haigekassa enda eelarvest. Eriarstiabi ja laste hambaravi raha jäi üle, sest ravi oli mitu kuud peatatud.

Haigekassa selle aasta eelarveks oli ette nähtud 1,6 miljardit eurot. Lõviosa ehk 90 protsenti tuludest tuleb meie kõigi sotsiaalmaksust, täpsemalt selle ravikindlustuse osast. Kui varakevadel koroona Eestisse jõudis, peegeldus see õige kiiresti haigekassa eelarves, sest maksulaekumine vähenes, rääkis ERR-ile haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek.

"See, mida 2020. aasta eelarveks esialgu planeeriti ja see, mida rahadusministeerium kevadel selle aasta kohta prognoosis, erinesid isegi vahepeal kuni 200 miljoni euro ulatuses. Õnneks jääb see maksulaekumine tegelikult aasta kokkuvõttes vaid 50 miljonit väiksemaks kui prognoositi," rääkis Peek.

Suuremal või vähemal määral on kõik eelarve kuluread koroonast mõjutatud. Kevadel peatati mõneks ajaks plaaniline ravi ning näiteks laste hambaraviks ettenähtud raha jääb üle, sama lugu on eriarstiabiga.

"Võrreldes 2019. aastaga on eriarstiabi patsientide arv sel aastal 7-8 protsenti väiksem," nentis Peek. Ta tõi ka mõned positiivsed näited: "Näiteks täiskasvanute hambaravi puhul haigekassa lepingupartnerite hulk koroonaperioodil kasvas ja rahastus on aasta kokkuvõttes isegi veidi suurem kui planeeritud."

Haigekassa oma eelarvest kulus lisaks 37 miljonit

Aasta jooksul sai haigekassa koroona tõttu kahel korral valitsuse otsusega lisaraha.

Kevadel, märtsi keskpaigast juuli keskpaigani eraldas riik koroonakulude katteks 213 miljonit eurot, millest kulutati ära 95 miljonit. Sellest paarkümmend miljonit läks COVID-it põdevate haigete voodikohtade sisseseadmiseks, aga koroona tõi haigekassale kaasa ka muid kulusid.

Isikukaitsevahendeid kulus rohkem kui varem ja ka nende hind tõusis, nii et selleks kulus 30 miljonit eurot. Teine suurem summa läks haiglate püsikulude katmiseks, sest tavaravi oli ju peatatud ja haiglad ei saanud seetõttu ka raha. Püsikulude katmise meetme peale kulus 22 miljonit. Kolmas suurem kulu oli töövõimetushüvitiste maksmine.

"Aasta alguses võeti koroona tõttu ligi 47 000 töövõimetuslehte rohkem kui 2018. ja 2019. aastal samal perioodil. Selle mõju oli rahaliselt 13 miljonit eurot. Ja lisaks hüvitasime eriolukorra perioodil ju ka esimesed kolm haiguspäeva, seegi tõi lisakulu seitse miljonit," loetles Peek.

Sügisel, ajavahemikus septembrist detsembrini taotles haigekassa koroonakulude katteks veel kaheksa miljonit juurde. Sellest põhiosa ehk üle viie miljoni euro läheb haiglatele koroonapatsientide voodikohtade loomiseks ja sellega seotud personalikulude katteks.

Kõiki koroonaga seotud kulusid siiski lisaraha abil ei rahastatud, haigekassa enda eelarvest on selleks kulunud 37 miljonit. Kõige suurem summa ehk 16 miljonit eurot on läinud isikukaitsevahendite peale, sest kui kevadel sai selleks kasutada riigilt saadud lisaraha, siis alates septembrist tuli raha leida haigekassa enda eelarvest.

Haigekassa kanda on ka plaanilise ravi eelsed COVID-i testimise kulud, milleks on kulunud neli miljonit eurot. Ka ravi on vaja finantseerida ja sellekski on läinud neli miljonit. Sel aastal arenes jõudsalt kaugvastuvõttude tegemine, selleks eraldas haigekassa sel aastal ligi seitse miljonit eurot. Kaugvastuvõtu võimalust on koroona-aastal kasutanud üle 200 000 inimese ja 11 protsenti kõigist vastuvõttudest on olnud kaugvastuvõtud. Haigekassa enda eelarvest on makstud ka pärast kevadise perioodi lõppu koroona tõttu võetud töövõimetuslehed ja sügisel ka karantiinimärkega töövõimetuslehed. Selleks on kulunud neli miljonit eurot.

2021. aasta eelarve on veidi suurem kui sel aastal - ligi 1,7 miljardit eurot. Riho Peek ütles, et riik eraldab peaaegu 146 miljonit lisaraha, et kompenseerida sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa väiksemat laekumist, lisaks on nelja kuu jooksul plaanis kinni maksta esimesed haiguspäevad.

Riho Peek lisas, et järgmine aasta on erakorraline aasta: kui tavaliselt peavad haigekassa tulud ja kulud nulli jääma, siis järgmisel aastal on koroona tõttu lubatud 18 miljoni euro ulatuses miinusesse minna ehk kulutada rohkem kui tulusid on.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: