"Ma olen päri hinnanguga, et see on vastuolus riigikogu kodu- ja töökorra[seaduse]ga," ütles Korobeinik esmaspäeval ERR-ile. Tema hinnangul ei ole oluline, kui mitmesse gruppi muudatusettepanekud koondati, vaid põhimõte ise: "Ma leian, et sõltumata ettepanekute arvust, mis ühte gruppi koondati, on ikkagi tegemist riigikogu kodu- ja töökorra rikkumisega - suurt vahet ei ole."

Korobeiniku sõnul ei saa ta nõustuda ka hinnanguga, et muudatusettepanekud peavad olema väga konkreetselt seaduse eesmärgi või sisuga seotud.

"Me oleme korduvalt näinud, kuidas riigikokku on tulnud kobarseadused, kus mingi süütu seaduse külge pannakse hoopis teine kontekst. See säte, et muudatusettepanekud peavad olema seotud seaduse sisuga, võeti kodukorrast maha vist juba peaaegu 20 aastat. Kui seadusandja tegi sellise otsuse, ju tal siis oli selleks põhjus, et see täna nii ei ole. Ma ei usu, et gruppide arv mõjutaks korrektsuse taset," rõhutas ta.

Sama rääkis ERR-ile ka Kiisler: "Fraktsioonis oli arutelu selle üle, kuidas tõlgendada riigikogu kodu- ja töökorra seadust ja kas põhiseaduskomisjoni-poolne ettepanek panna erinevad muudatusettepanekud tuhandete viisi ühele hääletusele, on seaduspärane või mitte. Ja minu kindel veendumus on, et see ei ole kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas."

Kiisleri sõnul on riigikogus aastate jooksul nähtud palju ööistungeid, mille on esile kutsunud opositsiooni obstruktsioon. "Ja kõik see on olnud ainult tänu sellele, et need, kes on olnud võimul või enamuses riigikogus, on jäänud seisukohale, et nad ei lähe kodu- ja töökorra seadust rikkuma ja muudatusettepanekuid gruppi siduma. Nüüd siis tahetakse seda tava rikkuda ja sellest üle minna. Kui see oleks seaduspärane, siis ei oleks ju toimunud ka varem ööistungeid," rõhutas Kiisler.

Obstruktsiooni võimaluse jätmist opositsioonile toetas ka Korobienik: "Ma olen seisukohal, et obstruktsiooni võimalus peab opositsioonile jääma - see on nende jaoks väga konkreetne ja kasulik instrument parlamentaarse demokraatia teostamiseks."

Küll aga pidas ta vajalikuks riigikohtu hinnangut kujunenud olukorrale. "Juhul kui see küsimus jõuab riigikohtusse, siis see oleks päris kasulik - küsimus on selles, kuivõrd parlament saab ise reguleerida enda tööd, kui peab valima väga massiivse obstruktsiooni ja konkreetsete reeglite vahel, siis milline see valik peab olema. Kui riigikohus annab sellele hinnangu, siis kokkuvõttes võidavad sellest kõik," leidis Korobeinik.

Korobeinik viitas sellele, et vastavad reeglid on paika pandud juba 1990ndatel ja siis ilmselt eeldati, et inimesed lähtuvad tervest mõistusest. "Kui sellest minnakse üle, siis võib-olla peabki mõtlema, mis lahendus on optimaalne," rääkis ta, kuid rõhutas samas, et tema hinnangul peab obstruktsiooni võimalus opositsioonile jääma.

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas pühapäeval erakorralisel istungil abielu rahvahääletuse eelnõuga seotud muudatusettepanekuid ja otsustas opositsiooni esitatud rohkem kui 9000 muudatusettepanekut siduda viide rühma ning saata need koos eelnõuga täiskokku. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.

Nii Kiisler kui Korobeinik on väljendanud oma vastuseisu abielu rahvahääletusele.