"Usun siiralt, et sellises olukorras peavad säilitama kõik osapooled üksteise suhtes tasakaalukuse ja lugupidamise. Ühelt poolt on siin kaalukausil riigikogu enamuse õigus ja võimalus viia ellu enda soovitud poliitikat ning teiselt poolt kahtlemata ka opositsiooni õigus soovi korral seda parlamentaarsete vahenditega takistada," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris tuliste vaidluste kohta, mis puhkesid riigikogus seoses koalitsiooni algatatud eelnõuga abielureferendumi korraldamiseks.

"Loomulikult peab menetluse käigus säilima austav suhtumine ja suhtlus nii riigikogu liikmete enda vahel kui ka avalikkusega," lisas valitsusjuht.

Ratas jättis kommenteerimata, kas tema kui kauaaegse riigikogu aseesimehe arvates rikkus parlamendi põhiseaduskomisjon riigikogu kodu- ja töökorraseadust, kui sidus ühte kimpu opositsiooni – Reformierakonna ja sotside – esitatud tuhanded muudatusettepanekud, mille eesmärk oli nende ülipika arutamisega abielureferendumi korraldamise otsus nurjata.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder oli aga sõnaselge. "Mina arvan, et vastab," peab tema eriteemaliste muudatusettepanekute liitmist riigikogu kodu- ja töökorraseadusele vastavaks.

Vastupidisel arvamusel on näiteks riigikogu kantselei direktori asetäitja Antero Habicht, kes juba mullu novembris koostas parlamendi esimehele Henn Põlluaasale memo õigusliku analüüsiga.

"Meie hinnangul ei ole selline lahendus kooskõlas riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sõnastuse ja algse mõttega," kirjutas toona Habicht. Samas ta tunnistas, et see võimaldab ületada opositsiooni obstruktsiooni, et "parlamendi töö ei oleks pikemaks ajaks halvatud ning parlamendi sisuline tegevus seetõttu kannataks".

Juhul kui kolmapäeval on valitsusliidul piisavalt hääli, et otsustada abielureferendumi korraldamine, viib õiguskantsler Ülle Madise tõenäoliselt selle otsuse riigikohtusse. Pole teada, kas ta vaidlustab ainult menetluse või ka rahvahääletuse küsimuse, mida mitmed juristid on kritiseerinud kui sisutut.

Antero Habicht ei välista, et muudatusettepanekute sidumist ühte kimpu võib Riigikohus pidada "oluliseks menetluskorra rikkumiseks," mis abielureferendumi otsuse tühistaks.

Isamaa liider Helir-Valdor Seeder ei näe selle otsuse jõudmises riigikohtusse probleemi.

"Kas keegi protestib ja kas õiguskantsler pöördub riigikohtusse – selle pärast pole põhjust muretseda. Vastupidi, see näitab, et õiguskantsler on olemas ja riigikohus samuti," ütles Seeder. "Opositsioonisaadikud võiksid olla õnnelikud, et kui on seaduse rikkumine, siis see [riigikogu] otsus tühistatakse."

Möödunud aastal blokeeris opositsioon kümnete tuhandete muudatusettepanekute esitamisega koalitsiooni plaani likvideerida erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ja anda selle ülesanded riigikontrollile. Valitsusliidu vastav eelnõu tolmab praegu riiulis. Kas see võetakse nüüd sealt välja, seotakse samuti kõik muudatusettepanekud üheks ja surutakse eelnõu seaduseks?

"Selles osas ei ole meil mingit kokkulepet, see vajab koalitsioonis sisulist arutelu," tõrjus Seeder paralleelide tõmbamist abielureferendumi ja ERJK vahele. "Minule on need täiesti erinevad juhtumid ja ERJK ei ole päevapoliitiliselt nii oluline."

Abielureferendumi korraldamist peab Seeder päevapoliitiliselt oluliseks, sest see tõusetub 2014. aastal vastuvõetud kooseluseadusest, mis on tema hinnangul muudkui lõhestanud ühiskonda.