Härra peaprokurör, mis tunne on olla valitsuse lammutaja?

Mina ei tunne ennast valitsuse lammutajana. Valitsuse kukkumise kohta võiks pigem küsida nendelt, kellele on olnud põhjust esitada kriminaalmenetluses kahtlustus.

Vabandust, rahandusminister ja EKRE esimees Martin Helme on veendunud, et valitsus lagunes pärast seda, kui uurimisorganid tegid täiusliku ajastusega suure šõu, andes Jüri Ratasele ettekäände peaministri kohalt lahkuda, mis tähendaski valitsuse kukkumist.

See on tema õigus nii arvata. Mina julgen kinnitada, et meie tegutsesime – kui jutt käib sellest, miks toimus kahtlustatavate kinnipidamine siis, kui see toimus – niiviisi, sest see oli pikalt ette planeeritud ja seondus nende endi tegevusega.

Jällegi, võiks küsida Kersti Krachtilt, miks ta tegi seda enda erakonnale.

Te ei vaadanud enne kahtlustuste avalikustamist [teisipäeval] riigikogu päevakorda, et milline oluline hääletus seal [kolmapäeval] on – abielureferendumi korraldamise otsuse eelnõu?

Tõepoolest, me ei sättinud enda samme selle järgi, mis on plaanis riigikogus või valitsuses. Sättisime ikka selle järgi, mis oli praegu tähtis menetluses.

Kõige olulisem oli, et mõned kahtlustatavad on väga liikuvad inimesed ja [tahtsime], et nad oleksid kindlasti kõik olemas.

Olemas – kus kohas?

Eestis.

Teie soov oli võtta kõik kahtlustatavad kinni korraga?

Jah, see oli oluline, et kinnipidamised toimuksid samaaegselt, et ei hakkaks kaduma tõendeid ega toimuma koordineeritud tegevust, mis võiks kriminaalmenetlust kahjustada.

Üritaks seda visualiseerida... Kas teie kartus oli, et üks võetakse kinni, keegi jääb vabadusse, jõuab kellelegi helistada, arvuti ära visata?

Umbes nii. Vähe sellest, et meil niisugune hirm oli... Meil on selles menetluses konkreetseid näiteid, et täpselt nii asjad juhtuvadki.

Millised asjad?

Ma ei täpsustaks.

Miks on nii, et selles loos täpsustatakse väga vähe asju? Reeglina on prokuröri või kaitsepolitsei vastus – "Rohkem ei saa me kommenteerida."

Sest avalike menetlustoimingute algusega on selle kriminaalasja uurimine alles käimas ja palju tööd on veel ees.

Oot-oot, me teame, et te olete tegutsenud juba aasta aega.

Õige. Varjatud menetlustoimingud on tõesti toimunud ligi aasta jooksul. Aga nendest üksinda ei piisa, et inimestele süüdistus esitada. Tõendeid tuleb koguda ja analüüsida pärast seda, kui oleme menetlusega avalikuks tulnud.

Peaprokuröri ametisse astusite mullu 3. veebruaril. Mäletate, millal enda kolleegid või partnerid Kaitsepolitseist näitasid esimest korda materjale, et Porto Franco kinnisvaraarenduse ja Keskerakonna suhted võivad olla hämarad, et mitte öelda kriminaalsed?

Ütleme nii, et esimesel päeval mind sellega ei kostitatud, aga ametisse asumisel pikka mesinädalate aega mul ei olnud.

Kirjeldage peaprokuröri mõtteid, kui teie ees laual on need materjalid.

Isiklikke mõtteid ei ole viisakas raadioeetris väljendada.

See on pettumus, et niisugused asjad toimuvad, endiselt. Kuid suurt šokki ka ei ole, tuleb teadmiseks võtta ja hakata vaatama, mida peab edasi tegema.

Peaministripartei... Piinlikkus, ebamugavustunne?

Kindlasti on selles omajagu ebamugavustunnet, pettumust, kurbust, et need asjad on endiselt sedaviisi.

Te ju mõistsite, et sellest kõigest tuleb väga suur skandaal, kui see avalikuks saab?

Jah, et kui valitsuserakonna vastu saavad avalikuks tõsised kahtlustused, põhjustab see skandaali.

Aga me ei saa oma töös lähtuda sellest, kas mingi asi põhjustab skandaali ja on [avalikkusele] põnev. Kui on oluline uurimist vääriv küsimus, siis tuleb seda uurida ja tõde välja selgitada.

Ja teie ütlesite kolleegidele, et jätkate jälitustegevust, kuulake pealt, jälgige?

Me otsustasime väga kaalutletult, milliseid jälitustoiminguid, kelle suhtes ja kui pika aja jooksul teha. Me ei esitanud taotlusi kohtule uisapäisa ja ka enda poolt ei ole ma ühtegi otsustust teinud kaalutlemata.

Praegu ei saanud mitte keegi mitte millestki aru.

Täpsustan. Kui on uurimist vajav informatsioon, mida saab teada ainult varjatud toimingutega, siis tuleb otsustada – kelle suhtes ja millise aja jooksul neid toiminguid teha. Mina ei saa seda [peaprokurörina] ise otsustada, selleks on tarvis kohtu luba. Et seda luba üldse taotlema minna, pidasime enne pikalt ja põhjalikult aru, mida teha, mida taotleda.

Telefonide pealtkuulamine, varjatud jälgimine, kohtumiste lindistamine, fikseerimine...

Jah, need kuuluvad varjatud toimingute hulka.

On mõttetu küsida, kelle suhtes neid toiminguid tehti, sest ilmselt te ei vasta.

Sellele ma tõesti vastata ei saa.

Kaalusite ja mõõtsite enne kahtlustuse esitamist ja avalikkuse ette tulemist kõiki tõendeid mitu korda?

Jah, ka neid otsustusi ei teinud me uisapäisa.

Kas teie viisite peaministrile Jüri Ratasele hiiobisõnumi, et Keskerakond ja selle peasekretär on kahtlustuse all?

Tõsi, kahtlustust tutvustasin peaminister Jüri Ratasele mina. Aga temaga kohtusime koos kaitsepolitsei peadirektoriga [Arnold Sinisaluga].

Kui raske see vestlus oli?

Mitte raske, aga kahtlemata on elus ka mugavamaid vestlusi.

Kuidas te peaprokurörina lühidalt selgitate, milles kahtlustatakse Keskerakonda ja nende endist peasekretäri Mihhail Korbi?

Selles, et ta Keskerakonna esindajana kauples enda mõjuga, lubades ärimehele Hillar Tederile ja Porto Franco arendustele, et nad saavad neile sobivatel tingimustel Tallinna linnalt endale vajaliku servituudi. Kuna Mihhail Korb ei tegutsenud enda nimel, vaid mängis justnimelt sellega, et on Keskerakonna peasekretär ja suudab mõjutada otsustusi, siis siin seisneski kahtlustuse sisu ehk mõjuvõim, millega kaubeldi.

Kas ettevõtja Hillar Tederi annetust Keskerakonnale hindab prokurör osana sellest tehingust?

Selle pärast on Hillar Teder saanud kahtlustuse.

Ja milles kahtlustatakse rahandusministri nõunikku Kersti Krachti?

Kahtlustuse kohaselt on temale etteheidetavad teod teised. Erinevalt eelpool räägitust ei tegutsenud tema meie teada erakonna huvides, vaid isiklikes huvides. Nendes isiklikes huvides küsis ta altkäemaksu Hillar Tederilt, sõlmis kokkuleppe, kuidas altkäemaksu peaks üle antama ja see, kuidas seda tehti, viitas rahapesu soovile ehk tegemist on rahapesu kokkuleppega.

Lisaks on talle esitatud kahtlustus toimingupiirangute rikkumises ehk et ta osales otsustuste tegemises inimese kasuks, kellega ta on ise seotud.

Altkäemaksu ta kätte ei saanud?

Altkäemaksu Kersti Kracht tõesti kätte ei saanud.

On selles asjas veel episoode lisandumas ja keegi võib veel saada kahtlustuse, süüdistuse?

Seda ei saa välistada.

Saate ikka aru, millise kirve praegu õhku jätsite?

Paraku peab see kirves siia veel mõneks ajaks jääma.

Kas Keskerakonna esimees Jüri Ratas pidanuks midagi aimama või teadma, sest peasekretär tegutses ju oma erakonna huvides?

Meile praegu teadaoleva info põhjal ei olnud tema teadlik neist tegudest, mida Keskerakonna nimel Mihhail Korb kahtlustuse kohaselt tegi.

Aga Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart või mõni tema abilinnapea?

Kas siin ei ole meil teavet, mis viitaks sellele, et keegi neist on toime pannud kuriteo.

Ja pidi rahandusminister Helme teadma enda nõuniku tegevusest?

Täpselt sama vastus: meile teadaolevalt Kersti Kracht tegutses isiklikes huvides, mitte erakonna huvides, ja minister Martin Helme ei teadnud tema tegevusest.

Ühesõnaga, see kõik oli Korbi ja Krachti isiklik, omaalgatuslik tegevus?

Kuna Mihhail Korb oli Keskerakonna peasekretär ja tema mõju, mida ta müüs, mida ta pakkus, lähtus Keskerakonna võimupositsioonist, ei saa öelda, et ta tegutses enda huvides. Tema tegutses – nagu on prokuratuur kahtlustuse kohaselt veendunud – Keskerakonna huvides.

Aga kui Keskerakond ei teadnudki, et nende peasekretär ajab niisuguseid asju?

Kui Keskerakonna peasekretär tegutseb erakonna nimel ja erakonna huvides, on põhjust teha etteheide ka erakonnale. Selleks ei pea olema asjast teadlikud kõik erakonna või isegi juhatuse liikmed.

Juriidilise isiku, ja Keskerakond on juriidiline isik, kriminaalvastutus eeldab alati mõne vastava pädevusega inimese tegutsemist selle ühingu või organisatsiooni nimel. Kui keegi, kellele on antud selle ühingu või organisatsiooni nimel õiguspädevus, paneb midagi toime selleks, et oma ühingu huve edendada, siis selle eest ei vastuta ta ainult ise, vaid meie karistusõiguse põhimõtete kohaselt on vastutus ülekantav ka sellele juriidilisele isikule.

Väga keeruline... Tegemist on esialgsete kahtlustustega ja süüdistust pole kellelegi esitatud. Miks?

Nii kiiresti need asjad ei käi. Avalike menetlustoimingutega alustasime alles mõne päeva eest.

Millised on avaliku menetlustoimingud?

Läbiotsimised, tunnistajate ja kahtlustatavate ülekuulamised... Need kõik võtavad aega. Kindlasti me ei venita selle menetlusega.

Saan aru, et asjaosalised pole eriti koostöövalmis, sest muidu te poleks küsinud kohtult luba suurettevõtja Hillar Tederi ja rahandusminstri nõuniku Kersti Krachti vahi alla võtmiseks?

Nüüd peame ära õiendama ühe põhimõttelise väärarusaama. Kui kuriteos kahtlustatav ei ole koostööaldis, pole see alus tema vahistamiseks. Eesti õiguse järgi on vahistamiseks kaks alust – esiteks, kui on oht, et inimene läheb pakku ja teiseks, kui on oht, et ta teeb uusi kuritegusid.

Prokuratuuri kaalutlus taotleda Kersti Krachti ja Hillar Tederi vahistamist, oli see, et nende mõlema puhul on jätkuv uute kuritegude oht.

Kuidas see võimalik oleks? Kui te avalikult kahtlustate neid kuritegudes, siis arvate, et altkäemaksu ja mõjuvõimuga kauplemise lood muudkui jätkuvad?

Kersti Krachti puhul on alust karta, et ta võib hakata toime panema õigusemõistmise vastaseid kuritegusid. Tema kuriteod võivad jätkuda lähtuvalt sellest, et ta pani neid toime isikliku kasu nimel, ka enda finantsprobleemide tõttu ja need probleemid, tema rahavajadus ei ole kuhugile kadunud, see võib teda endiselt suunata kuritegudele.

Hillar Tederi puhul on kahtlus seesama: vabaduses on oht, et ta võib hakata toime panema õigusemõistmise vastaseid kuritegusid.

Mis on õigusemõistmise vastased kuriteod?

Näiteks tõendite võltsimine, tõendite kõrvaldamine või inimeste õhutamine, kihutamine valeütlustele jne.

Kahtlustus ei ole veel süüdistus ja süüdistus ei ole veel süü, nentis rahandusminister Helme. Olete kindel, et süüdistus tuleb?

Jah, olen kindel, et selles asjas jõuame süüdistuse esitamiseni.

Ja kohus hakkab õigust mõistma?

Olen ka selles kindel, et Eesti kohus on valmis niisugustes süüdistustes õigust mõistma.

Ja olete kindel, et praegu ei lähe nii nagu – teie oponentide sõnul – oleme Eestis korduvalt näinud: kõrge profiiliga korruptsioonijuhtumid algatatakse, need venivad ja venivad ning lõpuks ei suudetagi kellegi süüd tõestada, lepitakse kokku oportuniteedis või kukub kogu lugu üldse kokku?

Oponentidel on õigus nii arvata, aga elu näitab midagi muud. Meie saldo ei ole sugugi nõnda mannetu.

Jah, meil on veendumus, et oli piisavalt põhjust seda menetlust alustada ja läbi viia, inimestele kahtlustus esitada ja jõuame ka süüdistuse esitamiseni.

Kui te ennast tagasi kohtunikuks mõtlete, siis kas olete selle juhtumi puhul näinud nii palju tõendeid, et uskuda kellegi süüd?

Mina olen täna prokurör ja minu veendumuse järgi on meil olnud igati põhjust esitada need kahtlustused, meil oli piisavalt põhjust taotleda kahe kahtlustatava vahistamist.

Mis puutub kohtusse, siis ka kohus on rääkinud. Kohus leidis, et meie taotlused kahe inimese vahistamiseks on põhjendatud. Kohus andis ka lube jälitustoimingute tegemiseks, sealgi on peetud meie kaalutlusi piisavalt põhjendatuks.

Kas kujutasite ette, et Eestis vahetub selle juhtumi tõttu valitsus?

(Paus)

Vastake inimlikult, palun.

Vastan täiesti inimlikult, et ei kujutanud ette, et põhjustab niisuguse poliitilise tormi nagu põhjustas. Võimalik, et mind on õigesti süüdistatud künismis, kui ütlesin sel asja avalikuks tulemise päeval (12. jaanuaril toim) mõnele inimesele, et minu arvates see valitsust ei kukuta.

Mis teile sellise arvamuse andis?

Mulle tundus, et koalitsioonipartnerid soovivad koos valitseda ja probleem, mis ei puuduta ainult ühte erakonda... ju saadakse ka sellest üle.

Aga, nagu ütlesin, see oli minu seisukoht inimesena.

Meil olnuks siis olukord, kus peaminister juhib erakonda, mis on saanud ametliku kahtlustuse korruptsioonikuriteos... Keeruline ette kujutada.

Meediaski on nüüd mitmel pool läbi käinud tõdemus, et parlamendis on 101 inimest, kes said rahvalt mandaadi ja valitsemine tuleb nende häältega ära korraldada.

Ütlesite mullu jaanuaris ERR-ile, et inimesest peaks saama kurjategija alles siis, kui kohus on asja erapooletult läbi vaadanud, kuulanud ka kaitsjat ja omapoolse hinnangu andnud. Ometi on pärast prokuratuuri ja kapo teisipäevast pressikonverentsi avalikkusel asi selge ja teada, kes on halvad.

Meie oleme enamvähem igat lauset alustanud ja lõpetanud sellega, et tegemist on kahtlustustega, neid asju tuleb edasi uurida. Meil on, jah, oma veendumus, et kahtlustustel on tõepõhi all, sellepärast uurimisega üldse tegeleme. Aga enne kui kohtuotsus pole jõustunud, ei ole kurjategija keegi neist, kellele praegu on kahtlustus esitatud. See on üsna triviaalne, aga äärmiselt oluline tõdemus.

"Paraku tuleb tunnistada, et inimesed lähtuvad tihti sellest, et kui riik kellegi poole näpuga näitab, siis "kus suitsu, seal tuld" ja küll ta ikka midagi teinud on." Need on teie enda sõnad.

Siin on meile ühiskonnana õppimiskoht. Ei maksaks teha ennatlikke järeldusi. Ka seda on elu korduvalt näidanud, et milleski ei saa lõpuni kindel olla enne, kui kolmas allkiri on pandud.

Kas Isamaa opositsiooni kukkumise ajal ja uue valitsuse lävepakul saime nüüd lõplikult teada, et Reformierakonna esimees Kaja Kallas eksis, kui aasta tagasi arvas, et teil on mingi kahtlane seos erakonnaga Isamaa, kuhu 2006-2013 kuulusite?

Kinnitasin siis, kinnitan ka nüüd – mul ei ole ühegi erakonnaga mingeid kahtlasi seoseid.

Isamaaga ei saagi teil enam kahtlasi seoseid olla, sest Isamaa saatsite te opositsiooni.

Mina ei ole kedagi kuhugi saatnud.

Kuidas edeneb riigiprokuratuuri koostöö rahapesu uurimiseks USA-st palgatud advokaadibürooga, mis oli Eesti rahandusministri algatus?

Lühike vastus: tihedat koostööd selle advokaadibürooga meil ei ole, meie kokkupuutepunkt on väike.

Viimasel kohtumisel arutasime, mis võiksid olla meie koostöö alused. Jõudsime üksmeelele, et eeskätt saab nendepoolne panus olla meile nõustamine, kontaktide vahendamine, aga kriminaalmenetlust toimetame me ise ega vaja selleks kõrvalist abi. Ja rahvusvahelise õigustab lahendamiseks käib meil koostöö [USA-ga] ametlikke kanaleid pidi, mitte eraõigusliku isiku vahendusel.

Saate te nüüd ausalt öelda, oli see teie kui peaprokuröri arvates mõistlik algatus?

Tegemist on poliitilise otsustusega. Pole minu asi kommenteerida, kas valitsus tegi mõistliku või ebamõistliku otsuse. See oli nende õigus, kui leiti vajalik olevat, et Eesti huve edendaks või aitaks edendada ka eraõiguslik juriidiline isik.

Aga üldiselt on endiselt nii, nagu soovitasite suvel 2019 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetajatele: "Maailma tuleb edasi uurida seni, kuni silm enam ei seleta, mõistus enam ei tööta ja käsi ei jaksa enam paberile tähti joonistada."?

Absoluutselt. Arvan, et inimene lõpetab elamise sel hetkel, kui ta lõpetab maailma avastamise. Siis on sinusoidi asemel sirge kriips ja ei olegi enam millegi nimel mõtet pusida.

Räägime korraks ka kohtupidamise avalikkusest. Kui rahul te sellega praegu olete?

Kohtupidamine peakski olema avalik, et see ei toimu kusagil nurga taga, salaja.

Jumala eest, me ei taha tagasi sinna ühiskonda, kus "õigusemõistmine" toimus kulisside taga.

Justiitsministeerium kavandab seaduse eelnõu, et järgmisest aastast võiks avaldada netis jõustumata kohtuotsuseid, rohkem võimaldada juurdepääsu toimikutele ja tavainimesed saaksid vaadata kohtute videoistungeid. On need õiged ettepanekud?

Põhimõtteliselt toetan sellist lähenemist ja leian, et need on õiged ettepanekud. Aga nagu ikka, saatan on peidus detailides ja ühe laia lauaga siin lüüa ei saa. Vastus peaks olema nüansseeritum.

Ühes arvamuses ütleski riigiprokuratuur, et veel jõustumata kohtuotsuseid ei peaks internetti üles panema ja avalikustada võiks vaid otsuse resolutiivosa. Miks?

See vaidlus on alles pooleli. Nagu te ka ise ennist välja tõite, kipuvad inimesed ennatlikult järeldustesse viskuma – [esimese astme] kohus on otsustanud, et asi on nii või naa, aga see ei ole lõplik otsus, see on edasi kaevatav, selle kontroll võib kesta läbi kolme kohtuastme.

Ja millegipärast teile ei meeldi, et inimesed saaksid vabalt jälgida kohtute videoistungeid.

Kui kohtuistung on avalik ja inimene saab kohtusaali tulla, siis see toimub kohtu kontrolli all, kohus näeb, kes seal on. Saab ka kontrollida, mida selle infoga peale hakatakse. Näiteks tagada, et keegi ei tule kohtuistungile, ei pane kaamerat käima, ei hakka filmima ja otseblogina kuhugi edastama.

Aga mis selles halba oleks?

Kohtupidamise avalikkus ei tähenda, et kohtupidamine toimub avalikkuse ees ja avalikkus mõistab kohut. Kohut mõistab kohus. Ja see peab olema kohtu kontrolli all, täielikult. Kohus otsustab, kuidas see käib ja mida seal tehakse. Väga oluline on see seoses tunnistajate ülekuulamisega – et inimesed, keda ei ole veel üle kuulatud, ei saaks mõjutatud.

Meil on kohtuprotsessid, mis venivad aastatesse. Kas see tähendab, et nii pika aja jooksul ei saaks kohtuistungist midagi öelda, sest tunnistaja, keda kuulatakse üle pooleteise aasta pärast saab võibolla teada, mida poolteist aastat varem keegi ütles?

Tõsi, meil on kohtuprotsesse, mis kestavad väga kaua ja see on põhimõtteline probleem. Paraku on poliitilistesse nägelustesse takerdunud olulised seadusemuudatused, mis võimaldaksid menetlusi kiirendada, lühemaks teha. Lahendus seisab minu arvates just seal – leida üles [põhjused], miks menetlused on hakanud niivõrd pikaks venima. Need kohad on nüüd päris kenasti kaardistatud ja nende vastu on leitud ka rohtu. Paraku on nendest ravimitest jäänud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused toppama.

Teie sõnum uuele valitsusele on seega – milline?

On väga oluline, et meie õigusmaastik saab selles osas kiiresti ja hästi korrastatud.

Päris alguse juurde tulles... Kas te kujutasite ette, milliste kahtlustuste alla satuvad prokuratuur ja kaitsepolitsei seoses Keskerakonnale ja rahandusministri nõunikule kahtlustuse esitamisega?

Üldjoontes pole siin midagi uut, oleme seda juba näinud. Samamoodi on tehtud isiklikke etteheiteid kohtunikele, kes teevad mõnele osapoolele mittemeeldiva lahendi. Paraku käib see palga sisse ja tuleb lihtsalt välja kannatada.

Nii ei üllata teid etteheiteid, et valisite [poliitiliselt] täpse ajastuse, millal kahtlustustega avalikult välja tulla?

Ei ole midagi, mis paneks kulmu kergitama, et kuidas te saate õiguskaitseasutustest niiviisi mõelda. Sõna on meil ju vaba. Ka mõte on põhiseaduse järgi vaba. Nii et mõelda ja öelda võib kõike.

Kas järgmine kord vaatate taolise loo puhul riigikogu päevakorra enne üle?

Kindlasti ei hakka õiguskaitseasutused edaspidi tööle poliitikutele või teistele asjast puudutatud inimestele sobivas tsüklis. Seda mitte. Otsustused, kuidas kriminaalmenetluses toiminguid teha, millal alustada avalike toimingutega, tehakse muudel kaalutlustel.

Loomulikult, kui on võimalik arvesse võtta, et me ei sekkuks valimistesse ja kui meil on võimalik teha toiminguid natuke hiljem, siis me ka teeme. Kindlasti ei ole õiguskaitseasutuste eesmärk mõjutada avalikku arvamust ühele või teisele või kolmandale poole.

Vahetada valitsust, nagu me nägime.

 Valitsus ei ole veel vahetunud.

No olgu, olgu.

Kaja Kallasele on tehtud ettepanek valitsus moodustada, aga eks me näe, mis sellest kõigest välja tuleb.

Praegune valitsus on siiski langenud.

Nii nagu Martin Helme ütles – pidu ei ole lõppenud enne, kui paks naine on laulnud. Ta unustas küll ütlemata, et siis lõpeb kõik, ka maailm.