"Samost ja Sildam": äsjane kogemus võib EKRE kauaks valitsusest välja jätta
Peaminister Jüri Ratase tagasiastumisega töö lõpetanud Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa valitsus võib EKRE-le nende käitumise tõttu pikaks ajaks viimaseks jääda, tõdesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam pühapäeval omanimelises Vikerraadio saates.
"Ma arvan, et EKRE ise - kui ta vähegi suudaks sisekaemusega tegelda - saab aru, et nad tegid väga palju asju valesti ja eelkõige tegid valesti oma retoorika osas," rääkis Samost. "Ma ei usu, et saab lähiaastatel olema erakonda või peaministrit, kes tahaks EKRE-t valitsusse võtta, kuna kõigil on väga hästi meeles see, kuidas Jüri Ratas üle nädala pidi käima nii kodumaal kui välismaal EKRE jätkuva valimiskampaania raames tehtud ütluste eest vabandamas ja selgitamas. Ma kujutan ette, kui kurnav see oli - EKRE võttis kõigilt väga pikas perspektiivis tahtmise nendega koos valitsuses olla," lisas ta.
Sama leidis ka Sildam, kelle sõnul oli näha ka Ratase pressikonverentsil, milline kergendus talle sellest rollist pääsemine oli. "Tänu EKRE-le oli see valitsus jõudnud kriitilise piirini ja Jüri Ratas ei tahtnud enam jätkata," ütles Sildam.
Samost täiendas teda, märkides, et Martin Helme oleks võinud jääda ajalukku hea rahandusmistrina, kuid jääb hoopis ühes marginaalses raadiosaates väljaöelduga. Seetõttu ei saa EKRE enam lähiajal valitsusse ega saa seega ka oma valijaid esindada, lisas ta.
Sildam lisas, et see, kui teravat geriljasõda hakkab EKRE opositsioonis pidama, annab aimu, kui kauaks nad opositsiooni jäävad: kas kaheks aastaks (kuni järgmiste riigikogu valimisteni - toim.) või 2+4 aastaks. "Selle põhjal otsustatakse," rõhutas ta.
Lahkuv valitsus jääb ajalukku kolme teemaga
Samost leidis Ratase teisele valitsusele hinnangut andes, et see jääb ajalukku kolme teemaga.
Esmalt tõi ta esile koroonaepideemia ning sellest põhjustatud kriisi lahendamise, mis võttis valitsuselt väga palju aega ja tähelepanu.
Lisaks on selle valitsuse pärandiks veel kaks pikaajalise mõjuga teemat: suurte laenude võtmine ning EKRE valitsusse kaasamine.
"Ükski lähikümnendite Eesti valitsus ei pääse sellest muutusest, mille Ratase valitsus tõi - riigieelarve finantseerimine võlaga," rõhutas Samost. Ehkki Eesti riigivõlg on väiksem kui enamusel teistel Euroopa riikidel, hakkab see kujundama Eesti poliitikat - võimalikke maksutõuse, kulude kärpimisi või uute laenude võtmist, leidis ta.
Uue valitsuse juures tähtsaim selle koosseis
Kommenteerides Reformierakonna ja Keskerakonnaga moodustavat uut valitsust, leidsid mõlemad ajakirjanikud, et sellelt ei ole oodata suuri muutusi ega ühiskonnas teravaid vastasseise põhjustavaid algatusi.
"Paari päeva järel on näha väga suurt soovi valitsus kokku panna, aga mingeid suuri muutusi see ei tee," rääkis Samost. Tema hinnangul on selle põhjuseks see, et Keskerakond ei soovi suuri muutusi ning samas Reformierakond on väga veendunud, et peab valitsusse minema ja seepärast ei soovi sellele ise takistusi tekitada. Kolmandaks põhjuseks on aga see, et riigi rahanduse olukord on väga ebaselge ja muutusi, mis täiendavat raha nõuaksid, on võimatu teha, leidis ta.
Sildam tõi esile venekeelsed valijad, kelle hulgas Keskerakond abielureferendumi teemal nagunii hakkas toetust EKRE-le kaotama. Lisaks seostavad paljud venekeelsed Reformierakonda endiselt pronksiööga ning seetõttu võib ka koostöö oravatega venelaste hulgas Keskerakonna toetust vähendada.
Samost lisas siia ka vene koolide teema, mille üleviimiseks eestikeelsele õppele Reformierakond alles hiljuti riigikogus eelnõu esitas. Arvestades, et sügisel on tulemas kohalikud valimised, siis ilmselt ei saa ka siin rääkida muutustest, vaid status quo säilimisest, leidis ta.
"Nii, et võime arvata, et tuleb haldusvalitsus, mitte poliitika tegemise valitsus," tõdes Sildam.
Samost tõi välja mitmed Keskerakonna ja tema liikmete suhtes pooleliolevad korruptsioonikahtlused ja kohtumenetlused ning viitas ka Reformierakonna liikmetega seostatud juhtumitele, mids panevad küsima, kas näiteks Mailis Reps (Keskerakond) või Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) saavad uue valitsuse liikmeteks. "Vaadates, kui vähe muutub eri poliitikavaldkondades, siis valitsuse koosseis saabki olema selle kokkupaneku kõige olulisem ja sisuliseim muutus," tõdes ta.
Lisaks oli saates pikemalt juttu teisipäeval vallandunud korruptsiooniskandaalist, koroonakriisist ja senise valitsuse tegevusest selle ohjeldamisel ning vaktsineerimisest ja vaktsiinitarnetest.
Toimetaja: Mait Ots