Kaja Kallas ütles, et esimesel läbirääkimiste päeval lepiti kokku üldistes põhimõtetes ning et koalitsioonileping saabki olema üldsõnaline, et valitsus saaks võimalikult kiiresti ametisse astuda ning jätkuva tervise- ja majanduskriisi tingimustes saaks kiiresti muudatustele reageerida.

"Esiteks moodustame koalitsiooni võrdsetel alustel, otsuseid teeme konsensuslikult. See on tulevikku vaatav koalitsioon," lausus. Kallas.

Kallase sõnul hakatakse kindlasti tegema vaktsineerimiskampaaniat, et inimestele selgeks teha, et vaktsineerimine on ainus võimalus tuua ühiskond suletusest välja. Kallas märkis, et jätkatakse koostööd teadusnõukoja ja ülikoolidega, samuti jätkuvad koroonaviiruse leviku seireuuringud. Koalitsioon tuleb välja ka konkreetsete toetusmeetmetega, mis aitaks majandust avada ning kriisiolukorrast välja tulla. "Paneme kokku tegevuskava selleks, et suletusest väljuksime ja millised on need sammud," märkis Kallas.

Kallas märkis, et suurim erinevus eelmise koalitsiooniga on see, et uus koalitsioon saab olema otsuste tegemisel teadususku.

Rasked teemad seisavad alles ees

Kallasel on nüüd 14 päeva, et valitsus kokku panna. "Saame aru, et on vaja kiiresti toimivat valitsust, sest oleme keset majandus- ja tervisekriisi. Teeme nii kiiresti kui võimalik. Tänasel päeval pidasime läbirääkimistel uskumatult hästi kinni graafikust ja liigume tempokalt. Kindlasti tuleb raskemaid teemasid, kus kokkulepet on raskem saavutada, kus oleme erinevatel positsioonidel," nentis Kallas.

Keskerakonna poolt läbirääkimisi juhtiv Mailis Reps nimetas loodavat koalitsiooni konsensuskoalitsiooniks. "Otsime selgelt lahendusi, kus mõlemad tunnevad end mugavalt ja lugupeetult. Meie valijarühmad on suhteliselt erinevad, erineva regionaalse ja majandusliku taustaga. Need erinevused pole konfliktsed, peame leidma võimaluse, kus tunneksid erinevad ühiskonna liikmed ja piirkonnad end turvaliselt," lausus Reps.

Reedel teemaks rahandus

Kallase sõnul on reedel läbirääkimiste üheks teemaks rahandus, mis saab olema keeruline juba teemade rohkuse tõttu. Samas ei tasu tema sõnul oodata läbirääkimistelt detailseid kokkuleppeid. "Sisusse saame väga selgelt minna, kui hakkame märtsis kokku panema neljaks aastaks riigi eelarvestrateegiat (RES). Siis on meil ka parem pilt riigi rahandusest. Sihime seda, et koalitsioonileping on suhteliselt üldine, me ei jõua ajaliselt detailseks minna. RES-is saame vaielda konkreetsete teemade üle," lausus Kallas.

Reps märkis, et ministriportfellide jaotust hakatakse arutama järgmisel nädalal ühena viimastest teemadest.

Repsi sõnul saavad kindlasti olema väga huvitavad arutelud hariduse üle, kus Reformierakond on nõudnud täielikult eestikeelsele haridusele üleminekut, Keskerakond aga seda pigem vastustanud. Kallas märkis, et tema hinnangul on kompromiss võimalik.

Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise kohta ütles Kallas, et juba tehtut ümber pöörama ei hakata, pigem tuleb nüüd juba tehtust edasi minna.

Kaja Kallas neljapäeval "Aktuaalses kaameras":

Kallas: sise- ja justiitsministri kohta Keskerakond tõenäoliselt ei saa

Sel nädalal lahvatanud Porto Franco korruptsiooniskandaali ja Keskerakonnale esitatud kahtlustuse tõttu ei saa Keskerakond tõenäoliselt uues valitsuses ei sise- ega justitiministri portfelli, ütles Kallas neljapäeval "Aktuaalses kaameras".

"Ma möönan, et see on probleem. Ma arvan, et avalikkuse huvides oleks hea sõnum, et sellised portfellid Keskerakonna kätte ei lähe, aga me räägime selle läbi," lausus ta.

Kallase sõnul ei luba tervise- ja majanduskriis kõiki teemasid koalitsiooniläbirääkimistel läbi käia, kuid korruptsiooniteema tuleb kindlasti ühel hetkel jutuks.

"Kõigepealt on vaja tegelda nende probleemidega, mis meil on ees ja siis teiste teemadega. See ei tähenda, et me neid teemasid läbi ei käi," nentis ta.

Kallas kinnitas ka, et praeguse kokkuleppe järgi saavad Reformierakond ja Keskerakond uues valitsuses võrdse arvu ministreid.

Reformierakond ja Keskerakond: loome poliitilise usalduse Eesti edasi viimiseks

Reformierakond ja Keskerakond ütlesid neljapäeva õhtul tehtud ühisavalduses, et püüavad luua laiema poliitilise usalduse ja kõigi inimeste koostöötahte Eesti edasi viimiseks.

Erakonnad ütlesid, et alustavad koalitsiooniläbirääkimisi eesmärgiga panna kokku valitsus, mis jätkab koroonakriisi tulemusliku lahendamisega, hoiab Eesti edasivaatavana ning arendab riiki kõigis selle valdkondades ja piirkondades.

"Mõlemad osapooled mõistavad, et Eesti poliitiline ja ühiskondlik õhustik on pingeline ning teevad kõik endast oleneva, et luua laiem poliitiline usaldus ja kõigi inimeste vaheline koostöötahe Eesti edasi viimiseks," märkisid erakonnad.

"Samuti nõuab koroonaviiruse pandeemia meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel," lisasid nad.

Reformierakond ja Keskerakond tõid välja põhimõtted, millest koalitsioonikõneluste alustamisel lähtuvad:

• Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule. 

• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.

• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.

• Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste, õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.

• Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.

• Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.