Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et Tallinn küsis kuriteokahtlustuse tõttu vahi all viibivalt ärimees Hillar Tederilt Porto Francole vajaliku maatüki kasutamise eest algul mitu korda kõrgemat hinda.

Algselt soovis linn lehe teatel servituudi eest 777 000 eurot, mis tuleks tasuda ühe korraga. Lõpliku kokkuleppe kohaselt võis arendaja maksta 301 000 eurot kahe aasta jooksul kolmes osas.

Linnapea Kõlvarti sõnul viis linn läbi sisekontrolli, mille põhjal mõjuvõimu kuritarvitamist ei tuvastatud.

"Kas see, et konkreetselt Mihhail Korb on kedagi mõjutanud, meie seda ei tuvastanud. Nagu te saate aru, meie võimalused on väga piiratud," sõnas Kõlvart. "Kapo ja prokuratuur kasutavad teisi meetmeid. Me ei saa seda hinnata ja meie eesmärk ei olnudki seda hinnata, kas prokuratuuri või kapo kahtlustus on õige või vale," sõnas Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil.

"Meie uurisime enda tegevusi ja meie tegevuste osas, nii palju kui mina tean, ei olnud kapo poolt etteheiteid. Samamoodi tänaseks päevaks ei olnud etteheiteid ka linnasüsteemi juhtide osas," sõnas ta.

"Sisekontroll ei ole tuvastanud, et keegi on sekkunud. Et Mihhail Korb on kuskil koosolekul osalenud, kellegagi rääkinud või midagi nõudnud," märkis ta.

Linnapea põhjendamatut allahindlust ei tunnista

Kõlvarti sõnul ei saanud arendaja hinnaalandust, vaid protessi käigus seati servituudi jaoks teised tingimused. Linnapea märkis, et küsimus oli metoodikas, mille järgi juurdepääsutee hinda arvutati, ehk transpordimaa servituuti selle välja ehitamise tingimustel pakub linn odavamalt kui näiteks ärimaa puhul.

Kõlvart tõi välja, et 300 000 euro suurusest hinnast servituudile oli ametkondade vahelises vestluses juttu juba 2019. aasta lõpus.

"Kõrval on samalaadne arendus ehk maa on sama hinnaga ja sellele arendajale oli samamoodi antud maa tee ehitamiseks ja servituut oli seatud selle valemi alusel. Valemi tõi välja ekspert, kinnisvarabüroo," ütles ta. Seetõttu ei tehtud Kõlvarti sõnul Porto Franco tee hinna määramiseks ka eraldi eksperthinnangut.

Porto Franco arendusele pole viibinud ehituse eest määratud ka leppetrahve. Linnapea sõnul rakendatakse leppetrahve siis, kui arendaja ehitab hoone valmis, kuid ligipääsutee ei valmi õigeaegselt. "Antud juhul arendaja andis teada aasta enne, et ta näeb, et ei jõua valmis tähtajaks," lisas ta.

Teatud vigu protsessis linnapea siiski tunnistab. "Ei saa öelda, et menetluskäik oleks kiitikavaba. Kahjuks nii ei ole," ütles ta. Ettevõtjale esitatavad nõudmised peaks Kõlvarti sõnul olema algusest peale läbi kaalutud.

"Ja sisekontroll ei tuvastanud, et see protsess kuidagi oli erakordne, teistmoodi ja vahepeal oleks käivitatud mingi protsess, mis ei oleks tavapärane. Rääkimata sellest, et ka sisekontroll tuvastas, et olid kaastatud erinevad ametid, erinevad ametnikud ja protsess käis päris pikalt," märkis Kõlvart.

Opositsiooni sõnul peaks ka Kõlvart tagasiastumist kaaluma

Tallinna linnavolikogu opositsioni kuuluva Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna ütleb, et Porto Francole võimaldatud tingimused on ülemäära soodsad.

"Kas kõik ettevõtjad Tallinna linnas võivad loota samasugusele kohtlemisele ja samasugustele tingimustele, et saab tagantjärgi maksta summasid, leppetrahve sisse ei nõuta. Me ei ole tegelikult sellist linnavalitsemise praktikat varem täheldanud," rääkis Pärna.

Pärna küsib, kas sarnaselt Ratasele, ei peaks siin olema ka Kõlvartil koht poliitilise vastutuse võtmiseks.