Euroopa riigijuhid võtavad ette aeglase vaktsineerimise

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinnasse saabunud esimesed vaktsiinid. Autor/allikas: Raigo Pajula

Euroopa ülemkogu arutab neljapäeval videokõnes võitlust koroonapandeemiaga. Kuigi eelmise korraga võrreldes on see märgatav muutus, et kõikjal liikmesriikides kaitsesüste tehakse, tuleb siiski rääkida probleemidest.

See on juba kolmas kord, kui Euroopa riigijuhid kogunevad erakorraliselt videokõne teel, et rääkida koroonapandeemiast.

Varasema kahe kohtumise keskmes on olnud pigem viiruse laiema leviku takistamine ehk piirangud ning testimine. Sedakorda on aga liidritel võimalik juba keskenduda selle alistamisele ehk vaktsineerimisele.

Kuigi eelmise korraga võrreldes on see märgatav muutus, et kõikjal liikmesriikides kaitsesüste tehakse, tuleb siiski rääkida probleemidest. Siin on võimalik riigijuhtidel väljendada oma frustratsiooni, et Biontechi ja Pfizeri vaktsiinitarned viimasel nädalal vähenenud on. Näiteks Itaalia on juba lubanud juriidilisi samme vaktsiinitootja vastu.

Kuid arutelu keskmes on siiski see, kuidas hakata lähikuudel vaktsineerima aina suuremaid inimhulki.

Euroopa Komisjon on viimastel päevadel välja käinud eesmärgid vaktsineerida märtsiks 80 protsenti üle 80-aastastest inimestest ja tervishoiu töötajatest ning suveks 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.

Et seda saavutada tuleb Euroopa riikidel teha enneolematuid jõupingutusi.

Seepärast arutatakse ka võimaliku koroonavaktsiini passi või sertifikaadi loomist. Selle alusel oleks vaktsineeritud inimestel võimalik hõlpsamini reisida ilma eneseisolatsioonita.

Samas pole loota, et sellised tõendid lähinädalatel kasutusele võetaks.

Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles sel nädalal, et kuigi sertifikaadid on hea idee, siis tekitaks nende liigvarajane kasutusele võtmine vaid frustratsiooni - inimeste seas, kes sooviksid, aga ei saa ennast vaktsineerida.

Kuid aruteluteemasid on teisigi. Üks osa probleemidest on seotud uute reisipiirangutega, mis puudutavad kolmandaid riike, sealhulgas Suurbritanniat. Kuivõrd levimas on viiruse uued tüved, siis peab liit leidma ühised meetmed nende leviku peatamiseks. Samuti arutatakse seda kuidas tulevikus jagada Euroopa Liidust üle jäävaid vaktsiine lähinaabruse vaesematele riikidele.

Ent kuna maailmas juhtub igal nädalal miskit ootamatut, on koroonateemalistel video ülemkogudel ka varasemalt arutatud teisi teemasid.

Sel korral võib arutlusele tulla Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisega seonduv. Kas ja kui palju seda arutatakse, selgub juba täna Eesti aja järgi kell 19 algaval ülemkogul.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: