Eesti Energia vaidlustab Risti tuulepargi rajamise peatanud otsuse
Eesti Energia vaidlustab Lääne-Nigula vallavolikogu neljapäevase otsuse, millega peatati Risti tuulepargi ettevalmistustööd, kirjutab Lääne Elu.
Risti tuulepargi eriplaneeringu koostamise lõpetamise poolt hääletas neljapäeval 13, vastu viis volikogu liiget. Volikogu korraldas nimelise hääletuse. Mitu tuulepargi vastast ei saanud Palivere koolimajja istungile tulla, sest olid olnud ühel koosolekul koroonahaigega.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles pärast hääletust, et esitab volikogu otsuse peale 30 päeva jooksul vaide või läheb otse halduskohtusse. "Praegu ei ole teada ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, miks peaks planeeringu lõpetama," ütles Kärmas.
"Meie oleme rahul, et kiirustades ja kaalutlemata algatud eriplaneering lõpetati," kostis Piirsalu külaseltsi juht Lea Lai. Lehe andmeil on Lääne-Nigula vallavalitsus kohtuasjaks valmis, sest volikogu otsuse aitasid ette valmistada advokaadid Siim Vahtrus ja Piret Kergandberg büroost Walless.
Eesti Energia on ostnud Risti–Piirsalu ja Seljaküla vahelisele alale umbes 240 hektarit, kuhu soovib rajada kuni 30 tuugenist koosneva tuulepargi. Investeeringu suurus oleks umbes 150 miljonit eurot. Lääne-Nigula volikogu algatas selleks septembris 2019 eriplaneeringu. Praegu oli pooleli keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine.
Eriplaneeringu lõpetamise initsiaatorid olid Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ja volikogu esimees Neeme Suur Sosiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE). Lääne Elu allikad on väitnud, et inspiratsiooni said nad Laia ning endise Risti vallavanema Rein Kruusmaa algatatud protestiallkirjade kogumisest. Allkirju kogunes umbes 1100. Lääne-Nigula vallavalitsuse hinnangul oli neist umbes 660 valla elanikelt, ülejäänud mujal elavatelt inimestelt. Kuna eriplaneeringu uuringuala on kokku ligi 2500 hektari suurune, meelitasid vastased lehe sõnul allkirju välja muu hulgas väitega, et kogu metsaala raiutakse lagedaks. Eesti Energia väitel läheb raadamisele kuni 80 hektarit.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS